Sisserändajad saabumas Malmösse sisserändekriisi kõrgajal 12.11.2015. Foto: Scanpix

Rootsi kuritegevuse ennetamise ameti käesoleva kuu alguses avaldatud uuringus väidetakse, et Rootsi naised teatavad võrreldes Rootsi meestega sisserändajate vägistamisest suurema tõenäosusega, kuna viimased on “võõrapärased” ja nende “sotsiaalne staatus” on madalam.

Kuritegevuse ennetamise ameti (Brottsförebyggande rådet; Brå) uuringus püütakse selgitada, miks sisserändajatest mehed on Rootsi vägistamisstatistikas üleesindatud. Uuring tuleb tulemusele, et selle põhjustab Rootsi naiste suurem innukus vägistamiskuritegudest teatamisel, kui vägistajaks on võõramaalane, vahendab uudisteportaal ReMix.

Üks uuringu läbiviijatest Stina Holmberg arvab, et kui vägistamise paneb toime rootslasest mees, siis Rootsi naine teatab teost väiksema tõenäosusega.

“On võimalik, et sa tahad rohkem teatada kuritegudest juhul, kui kuriteo pani toime keegi, kelle suhtes sa tunned ennast rohkem võõrana ja kellel on madalam sotsiaalne staatus,” selgitas Holmberg ajakirjanikele oma seisukohti.

Uuringu viisid läbi Lundi Ülikooli teadlased ja vaadeldi aastatel 2000–2015 vägistamises süüdi mõistetud 3039 meest. Leiti, et 60 protsenti vaadelduist olid sisserändajad. Samas ei hakatud uurima, mis võiks olla sellise üleesindatuse põhjuseks.

Teadustöös nenditakse, et teatud kultuuritegurid võivad põhjustada sisserändajate suurema seksuaalvägivalla naiste vastu. Holmberg leiab, et põhjus, mis võõramaalased rohkem Rootsi naisi vägistavad, võib peituda selles, et nad on pärit riikidest, kus naised käituvad võrreldes lääne sookaaslastega teisiti ning neil on teistsugune sotsiaalne staatus. Näiteks ei tohi nad võõrastega suhelda ega tarbida alkoholi. Kui Rootsi naised seda teevad, võivad naisi alamaks pidavatest kultuuridest pärit sisserändajad sellist käitumist tõlgendada kui valmisolekut seksuaalsuheteks. 

Uuringus leiti, et sisserändajatest vägistajaid iseloomustasid peale päritoluriikide veel muud statistilised anomaaliad: üks kolmest elatus sotsiaalabist ja kaheksat kümnest oli varem kuritegevuse eest karistatud. Kuueteistkümnel protsendil oli mingit laadi vaimne puue ja üks viiest oli ise kannatanud väärkohtlemise käes.

2010. aastal uuriti Rootsis 50 000 inimest ja leiti, et madalama IQga isikud on ebaproportsionaalselt rohkem valmis panema toime kuritegusid, kui normaalse intelligentsiga inimesed.

Rootsi vanglate- ja kriminaalhooldusteenistuse endine uuringute juht Martin Grann kurtis 2012. aastal antud intervjuus, et suurem osa kriminaalsuse uuringutest keskendub ainult sotsiaalsetele teguritele, nagu teeksid üksnes need inimesest selle, kes ta on. Tema sõnul peaks kriminaalsuse põhjuseid otsides vaatlema ka inimese ajutegevust, bioloogiat ja psühholoogiat.

Aastate 2015–2019 jooksul kasvas 15- kuni 17-aastaste Rootsi neidude vastu toime pandud seksuaalkuritegude arv 51 protsenti. Vanemate kui 18-aastaste naiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude arv suurenes samal ajal 27 protsenti. Alla 15-aastaste tütarlaste vastu toime pandud seksuaalkuritegude arv kasvas 11 protsenti.

2017. aastal pandi 100 000 Rootsi kodaniku kohta toime 73 vägistamist. Ungaris on see number 3,9 100 000 elaniku kohta ja Poolas 3,2.

Toimetas Karol Kallas