Rootsi evangeelse luteri kiriku peakirik Uppsala katedraal. Foto: Wikipedia

Rootsi luterlikus kirikus hakati naisi vaimulikeks pühitsema kuuskümmend aastat tagasi ja tänaseks on neid ametis rohkem kui meespastoreid.

Rootsi luterlikus kirikus teenib kokku 3060 vaimulikku, kellest 1533, ehk 50,1 protsenti, on naised, vahendab uudisteagentuur France24.

“Ajaloolisest perspektiivist lähtudes jõuti naiste suurema osakaaluni vaimulike seas rutem kui varem arvati. 1990. aastal läbi viidud uuringus leiti, et vaimulike seast saavad olema pooled naised alles 2090. aastal, kuid selleks kulus ainult kolmkümmend aastat,” rääkis Rootsi kiriku sekretär Christina Grenholm ajakirjanikele.

Rootsi luterlikus kirikus on naistel lubatud vaimulikuks hakata alates 1958. aastast ja esimesed kolm õrnema soo esindajat määrati ametisse 1960. aastal.

1982. aastal tühistas Rootsi parlament ka nõndanimetatud “südametunnistuse klausli,” mis lubas meesvaimulikel keelduda koostööst naistest ametikaaslastega.

Naised on teoloogilistel kursustel üleesindatud ja seda eriti peale 2000ndat aastat kui Rootsi luteri kirik riigist ametlikult lahutati. 2013. aastal olid teolooogiaüliõpilastest, kes soovisid saada vaimulikuks, seitsekümmend protsenti naised.

Grenholmi sõnul soovivad paljud kogudused siiski, et pühapäevasel teenistusel oleks altari taga nii mees kui naine.

“Kuna me usume, et Jumal lõi inimesed, nii mehed kui naised, oma näo järele, siis on väga tähtis, et me ainult ei räägi sellest, vaid ka näitame seda välja,” jätkas sekretär.

Samas kimbutab Rootsi kirikut meeste ja naiste palgalõhe, mis küündib ühes kuus 2200 rootsi kroonini (215€). Grenholmi sõnul on sellise ebavõrdsuse põhjuseks asjaolu, et rohkem mehi on kirikus kõrgematel positsioonidel.

Toimetas Karol Kallas