Inimesed sel suvel Rootsi parlamendihoone ees uute ja karmimate varjupaigareeglite vastu meelt avaldamas. Foto: Henrik Montgomery, Reuters/Scanpix

Rootsi migratsiooniameti töötajad andsid alalise elukoha võimalikult paljudele migrantidele, enne kui rakendusid uued ja varjupaigapoliitikat rangemaks muutvad reeglid, ütlesid allikad ajalehele Svenska Dagbladet.

Ametnikest said “aktivistid”, kuna neile ei meeldinud muutused poliitikas, millega seati normiks väljastada migrantidele pigem ajutised kui alalised elamisload ning piirati perekondade taasühinemise õigust.

Kui süsteemis rakenduvad muutused aprilli alguses valitsuse poolt välja kuulutati, tõusis aktiivsuse tase migratsiooniametis märgatavalt, vahendab Breitbart London.

Svenska Dagbladeti allikate sõnutsi jäid ametnikud vaatamata puhkustehooajale kontorisse, et “pumbata välja” lubasid enne uute reeglite rakendumist 20. juulil.

Maist juunini kasvas lahendatud varjupaigataotluste arv 20 protsenti, kusjuures alaliste elamislubade väljastamiste arv tõusis 50 protsendi juurest 62 protsendile.

Juulis, mis on reeglina peamine suvepuhkuste aeg migratsiooniametis, osutus tööviljakuse tõus veelgi kiiremaks ning positiivsete vastuste osakaal kerkis 71 protsendi tasemele.

Uurides põhjalikult migratsiooniameti statistikat, veendus Svenska Dagbladet, et töötempo tõusis kuni 19. juulini välja. Sel viimasel päeval osutus lahendatud juhtumite arv eelmise päevaga võrreldes enam kui kahekordseks (18. juulil 411 ja 19. juulil 995).

Ühtlasi said 19. juulil jaatava vastuse rekordilised 87 protsenti alalise elamisloa taotlejatest.

Pärast uute reeglite rakendumist 20. juulil langesid läbivaadatud juhtumite arv ja jaatavate vastuste protsent tagasi tavalisele tasemele: otsustati 213 taotluse üle, 54 protsenti rahuldati.

Nagu rõhutas migratsiooniameti tööprotsesside juhi asetäitja Veronika Kant Lindstrand, et tulenenud töötajate tuhin sugugi mitte juhatuse survest.