Rootsis kasvab relvakuritegude arv jätkuvalt ja 2022. aasta jooksul on tulirelvadega tapetud rohkem inimesi kui senisel rekordaastal.
Alates käesoleva aasta jaanuarist on Rootsis tänaseks tulirelvadega tapetud 48 inimest, mida on kolm inimest rohkem kui terve 2021. aasta jooksul kokku. Lisaks plahvatavad Rootsis tihti inimeste kodude juures ja autodes pommid ning neid loobitakse granaatidega, vahendab The Local.
Rootsi politsei sõnul toimuvad tulistamised peamiselt üksteist vaenavate jõukude vahel, mida tihti kontrollivad sisserändajate klannid. Olukorra teeb hullemaks asjaolu, et tulistamised leiavad üha enam aset päevavalgel ja avalikus ruumis.
Sõda peetakse peamiselt relvade ja narkootikumide turu pärast. Lisaks tapetakse üksteist kättemaksuks. Probleem on jõudnud maani, kus Rootsist, mis on üks Euroopa rikkamaid maid ja üks egalitaarsemaid riike maailmas, on saanud Euroopa Liidu tulirelvadega sooritatud mõrvade edetabelis esimene riik.
Rootsi politsei juhi Anders Thornbergi sõnul kasvab tulistamistes hukkunud inimeste arv aasta lõpuks veelgi, ennustuse kohaselt kasvab arv 60 lähedale
Eelmisel aastal avaldatud Rootsi Rahvusliku Kuriteoennetuse nõukogu aruande kohaselt on tulirelvadega sooritatud tapmisi 22 riigi seas, mille kohta on olemas võrreldavad andmed, selliseid tapmisi rohkem ainult Horvaatias. Lisaks pole tulirelvadega sooritatud tapmiste hulk kasvanud viimase kümne aasta jooksul mitte kuskil nii suurel määral kui Rootsis.
Käesoleval aastal on 1. septembri seisuga toimunud Rootsis kokku 273 tulistamist. 2021. aastal oli tulistamisi 344 ja 2020. aastal 379. Kui tulistamised samas mahus jätkuvad, püstitatakse Rootsis 2022. aastal antud valdkonna rekord.
Vaatamata sellele, et Rootsi senine sotsiaaldemokraatide valitsus on lubanud jõukudega midagi karmilt ette võtta, kasvab tapetute ja vigastatute arv jätkuvalt.
Esimest korda sai kuritegevusest 11. septembril toimunud Rootsi valimistel tähtsam teema kui tavalistest heaoluriigi muredest sotsiaalsüsteemi ja haridusega.
Kui varem toimusid vägivaldsed kuriteod kohtades, kus kogunesid kurjategijad, siis tänaseks on need levinud normaalsete rootslaste avalikku ruumi. Näiteks 19. augustil lasti Rootsi suuruselt kolmanda linna Malmö Emporia kaubanduskeskuses maha 31-aastane mees, kes oli väidetavalt jõugujuht. Mõned kuud varem lahkus samal viisil elust tema vend. Kuriteo toimepanijaks oli 15-aastane nooruk.
Nädal hiljem said Stockholmi lähistel asuvas Eskilstunas juhuslikest kuulidest haavata pargis aega veetnud ema ja tema poeg.
Ametist lahkuv sotsiaaldemokraadist peaminister Magdalena Andersson lubas enne valimisi "rahvuslikku vasturünnakut" nuhtlusele, mis "ähvardab kogu Rootsit".
Anderssoni sõnul on kuritegevuse plahvatusliku kasvu peamiseks põhjuseks "paralleelühiskonnad", mis on tingitud "liiga suurest sisserändest ja liiga vähesest lõimumisest".
Ekspertide sõnul on suureneva kuritegevuse taga mitmeid põhjuseid, nende hulgas segregatsioon, puudulik integratsioon, sisserändajate majanduslikud raskused ja suur varjatud relvaturg.
Samuti on probleemiks, et jõugud kaasavad teismelisi, keda ei saa kuriteolt tabamise puhul karistada samamoodi kui täiskasvanuid.
Rootsis tulirelva vägivalla tõttu surnud inimeste hulk hakkas kasvama juba 2000ndate aastate alguses, kuid 2013. aastal hakkas see kiiresti kasvama ja on seda teinud tänaseni.
Kaheksa kümnest tulistamisest leiab aset kriminaalses keskkonnas ja see leiab aset peamiselt 20–29 aastaste vanusegrupis.
Kui Thonbergilt uuriti, kuidas relvakuritegevuse trendi oleks võimalik murda, vastas ta, et kõige olulisem oleks teha uute jõuguliikmete värbamine võimalikult keeruliseks ja kui politseil oleks võimalik pealt kuulata krüpteeritud kõnesid, siis pääseksid nad paremini ligi kuritegevuses liikuva rahaga seotud teabele.
Kui Rootsi 2015. aastal teatas, et karmistavad oma asüülipoliitikat, puhkes otsust ette lugenud rohelisest asepeaminister Åsa Romson pressikonverentsil nutma, kuna tegemist oli "väga kohutava otsusega".
Toimetas Karol Kallas