Soov muuta põhiseadust, et teatud riikide kodanikud ei saaks osaleda Eesti kohalikel valimistel, ei lähtu tegelikult julgeolekukaalutlusest, vaid mõnede erakondade omakasupüüdlikust arvestusest, mis püüab ära kasutada ärevat ühiskondlikku fooni, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.
Kultuur tähendab seda, et rahvas oma igapäevases elus arvestab kultuuri klassikaliste reeglitega.
Valitsuspartei juhti Kristen Michalit kuulates sugeneb vägisi mulje, et Nõukogude Eesti on tagasi – kui mitte täiel määral ideoloogia mõttes, siis valitsemisviisina, modus operandi'na ja poliitilises retoorikas.
Sõda on äri, milles ühtede osaks on surra, teiste osaks esindada surijaid ja toimuva arvelt rikastuda.
Amišite üks koduosariikidest Pennsylvania alustas sõda rahumeelsete farmerite vastu, tehes ettekirjutusi, kuidas pidada koeri, kuidas peavad olema tehtud puussepa- ja ehitustööd, kuidas hoida karja.
Riigikogule ja valitsusele võiks korraldada usu elementaarkursused, sest me peaksime võtma kursi kultuuri taastamisele, leiab Malle Pärn.
Demokraatia kas on või ei ole.
Nagu iga aastatelt kui loomuselt täiskasvanud inimene suudab elada kõrvuti nendega, kellel on temaga vastupidine arvamus, nii peab seda suutma ka iga partei, riik, ühiskond.
On õõvastav, millise innuga ja himuga ründavad ministrid nagu Riisalo ja Sikkut majanduslikult niigi nõrgas seisus olevaid kodanikke, toetudes oma ängistustegevuses siseministrile ja muudele ministritele, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Marksismi tõeline pale on ideoloogiline soovunelm, mida viiakse ellu sadade miljonite inimeste elude hinnaga.
