KOLUMN ⟩ Roland Tõnisson: Eesti eksperimentide katselaborina
Eesti läheb nüüd suvele vastu muutununa.
Eesti läheb nüüd suvele vastu muutununa.
Meil ei ole muud varianti kui kultuurilise kodusõja rindejoon veelgi jõulisemalt, veelgi leppimatumalt maha märkida, sest taganeda ei ole enam kuhugi – selja taga on meie Eesti, üks ja ainus, ja me ei saa lasta sõgedatel revolutsionääridel seda anastada, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.
Kaasaegsed maailma valitsejad kasutavad jõhkralt ja küüniliselt ära inimkonna enamuse „lambateadvust".
Kas meil on valitsusse sattunud puuetega inimesed, kes ei näe, ei kuule, ei suuda mõista, mis maailmas toimub?
Esisots Lauri Läänemets teeb siseministri ametis ise just seda, mida ta usujuhtidele seoses seksuaalvähemustega ette heidab – pisendab süsteemselt kristlaste kui ühe vähemusgrupi õigusi ja tarvitab nende kohta läbimõeldud vastanduvat kõnepruuki, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.
Kui ma vihastan valeliku poliitiku ülbuse ja kurjuse ja ahnuse ja rumaluse peale, siis on minu viha õigustatud ja hukka mõista tuleks see nähtus, mis minus selle viha tekitas, mitte minu viha, kirjutab Malle Pärn.
Ärgake, eestlased, ja tõstke kõrgele isamaa lipud.
See, mida totalitaristid vihkamiseks sildistavad, on tegelikult täiesti normaalne ja demokraatias lubatud ühiskondlik protsess, kus rahvas on jaotunud kahte vastandlikku gruppi maailmavaate ja sisemise inimliku kultuuri põhjal, kirjutab Malle Pärn.
Kumb seletus meile vähem meeldiks – kas süvastruktuuride poolt toime pandud valimispettus või poliittehnoloogide poolt valijate massiga kui lambakarjaga manipuleerimine, küsib kolumnist Veiko Vihuri ja kirjutab, et kui saatanal on Eestis oma mõttekoda, siis on selleks Sihtasutus Liberaalne Kodanik ehk SALK.
Paistab, et eestlane on loovutamas omal maal peremeheõigusi piiritaguste marodööride ja „piiride avardajate“ kubjastele. Suure kurbusega tuleb nentida, et põlisrahvas on astumas teed, mida omal ajal oli astunud rahvuseepose nimikangelane, kes sai hukka läbi omaenese mõõga, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.