Eks meil ole ju alati olnud neid erinevaid tasandeid, aga varem on meil vist võimul olnud inimgrupid olnud natuke arukamad või on nad vähemalt püüdnud näida targematena, sest varem ei olnud ülbus ja rumalus nii kõrgesti au sisse tõstetud, arutleb kolumnist Malle Pärn.
Félix Rodrigo Mora on Hispaania ühiskonnas kaalukas haritlane, kelle mõtetel on riigi poliitikas märkimisväärne kaal. Tema revolutsioonijärgse Venemaa riigikorra kirjedus kehtib pea üks-ühele tänase lääne “liberaalse mailmakorra” kohta.
Kui Venemaa sissetung Ukrainasse on põhjustanud kohutavat hävingut ja kaost, on siiski riigis üks eriti turvaline piirkond, mida keegi ei puutu: Vennaskonna gaasijuhe ja selle ümbrus.
Progressistlik ühispartei kasutab igapäevaselt normaalsete inimeste vastu ajupesu- ja “nügimise” relvana julgeolekuringkondade lahendust, mida nimetatakse “osaliseks liputamiseks”.
Väga paljud endistest teekaaslastest on tänaseks meie hulgast lahkunud, aga nende jälg hakkab järjest selgemini paistma Eesti igavese Kangelastekoja pinnal.
Tucker Carlson tegi peale intervjuud Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kiire kokkuvõtte, mis olid tema hinnangul vestluse olulisemad mõtted. Kõlama jäi arusaamatus USA hullumeelse soovi osas seada Venemaa etteotsa nõrk juht.
Malle Pärn kirjutab hariduse ja kultuuri tuleviku teemal, visandades kümme punkti, mida hariduskorralduses tuleks silmas pidada.
Ameerika Ühendriikide mainekas ühiskonnakriitik Scott Adams selgitab sotsiaalmeedias, kuidas korporatiivse meedia valeuudised, väärteadus ja tsensuur – sõda sõnavabadusega – loovad olukorra, kus ükski inimeste elu mõjutav süsteem pole võimeline ennast parandama.
Heritage Foundationi vanemteadur Victor Davis Hanson osutab sotsiaalmeedias karjuvale õigussüsteemi ülekohtule, kuna eriuurija Robert Hur otsustas, et Joe Bidenit ei pea kuritegeliku ja hooletu salastatud dokumentide käitlemise eest karistama.
