Lubadused ja tegelikkus: sotside täitmata valimislubadused ja nende tagajärjed
Valimiste lähenedes vaadakem tagasi erakondade 2015.
Valimiste lähenedes vaadakem tagasi erakondade 2015.
Isikliku kogemuse põhjal tunnen, et põhjendamatu satiiri loomine kõigest isiksuse alavääristamise nimel ja ilma oskuseta arusaadavat põhjendust sellele leida on üksnes vaimult küündimatu tolamängija osa, tõdeb Urmas Saard.
Kuigi Postimehe rünnakud Objektiivi vastu on valelikud ja alatud, pakuvad need ka põhjuse rõõmustada – need annavad tunnistust Objektiivi tähtsuse kasvust meediamaastikul, just nagu ärevusest, mida see Postimehele tekitab, nendib Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Postimehe rünnak Objektiivi vastu kordab tuttavat mustrit: rünnatakse üldistavate väidetega, Vene kaardiga häbimärgistades ja kordagi faktidega põhistatud tõestusi toomata.
Postimehe katset teha hoiatav näide kirikuõpetajast, kes puudutas jõuluõhtu jutluses aktuaalsete ohtude teemat, ei maksaks tähele panna, kui see poleks osa suundumusest lämmatada „progressiivsete väärtuste" läbisurumise nimel sõna- ja veendumusvabadus, tõdeb Veiko Vihuri algselt portaalis Meie Kirik ilmunud arvamusloos.
Surmakorinais Vabaerakonna endise juhi ja praeguse riigikogu liikme Andres Herkeli näol on tegu musternäitega põhimõttelagedast poliitikust, kellele tõde ja au ei maksa mitte midagi – maksab vaid see, et olla oma arvamustega nö õigel poolel ehk seal, kus näib parasjagu kasulikum olla, kirjutab Varro Vooglaid vastulauses Herkeli kriitikale.
Ühiskonna tuumikväärtusi – perekonda, abielu, iseseisvuse ja suveräänsuse ideaale, sõna- ja südametunnistuse vabadust – ründav ja ümber määratleda püüdev poliitiline nomenklatuur on oma tegevuse ja tegematajätmistega esile kutsunud ühiskondliku lõhenemise, mille sarnast pole nähtud kogu taasiseseisvuse perioodi jooksul.
Postimehe tendentlikus artiklis jäid mitmed Objektiivi seisukohad ja vastused kajastamata, tõdeb Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi, kes avaldab allolevas oma vastused Postimehe reporterile Helen Mihelsonile.
President Kersti Kaljulaid mõistis teravas toonis hukka Indrek Tarandi provokatsioonile jalahoobiga reageerimise, ent tal ei ole öelda üht ainsatki kriitilist sõna Eesti 200 liikmete suunal, kes kasutasid oma väikest last küünilise ja potentsiaalselt väga tõsiste tagajärgedega poliitilise provokatsiooni elluviimiseks.