Kas Hitler tuli võimule demokraatlikul teel?
Hitleri võimulesaamist ei saa kasutada "postdemokraatia" ehk sellise olukorra õigustamiseks, kus sisulisi otsuseid teeb õhuke eliit.
Hitleri võimulesaamist ei saa kasutada "postdemokraatia" ehk sellise olukorra õigustamiseks, kus sisulisi otsuseid teeb õhuke eliit.
Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev vaatleb Objektiivi saatesarjas "Eesti ida ja lääne vahel" Eesti ajalugu kahe suure tsivilisatsiooni kokkupuutepunktis.
Ühiskonda lõhestav heitlus on kandunud ka seni ühtsel seisukohal püsinud luteri kirikusse.
Objektiivi raadiosaates on külaliseks konservatiivset maailmavaadet edendava Edmund Burke'i seltsi asutaja, kolumnist ja majandusekspert Hardo Pajula, kellega tuleb juttu sellest, kuidas teineteisega suhestuvad klassikaline majandusliberalism ja konservatiivne maailmanägemus.
Peab olema täiesti pime, et mitte näha, mis meil tegelikult toimub.
Miks peaks väidetavalt ilmaliku riigi president avaldama dissidentlikule kirikuõpetajale toetust?
On lihtsalt jube vaadata seda, kuidas inimesi tehakse põlvkondade kaupa ette õnnetuks, et luua mingit utoopilist ühiskonda, mille kohta teavad kõik südames ette, et see kukub samamoodi kokku nagu sotsialism, kirjutab rahvuslane ja ajakirjanik Jüri Kukk.
Vastupidiselt oma algsetele lubadustele tegutseb parteide tagatubade kokkuleppel ametisse määratud president Kersti Kaljulaid mitte ühiskonna ühendaja, vaid selle lõhestajana, seistes endise Euroopa Liidu tippbürokraadina mitte oma rahva enamuse tõekspidamiste, väärtuste ja huvide kaitsel, vaid teostades globalistide huve ja juurutades liberalismi diktatuuri, märgib oma repliigis Varro Vooglaid.
Enesekolonisatsioon ja vabatahtlik oma identiteedi lammutamine annavad tunnistust orjamentaliteedist, mis ei avaldu mitte kuskil valusamalt ja jubedamalt kui meie ladvikus, nomenklatuuris.
Sotsid Eestis, Rootsis, Saksamaal ja kogu Euroopas on paanilises hirmus rahvuslike jõudude ees, sest kodanikud, kellele on aastakümneid valetatud ja keda on üritatud alla suruda, ei ole veel alistatud.