Abielust ja süütusest
Tänapäeva mugavas, individualistlikus ja usust kaugenenud ühiskonnas võib jutt abielueelsest süütusest tunduda vanamoodsana. Ometi on see sügavalt inimväärikuses ja tõelises armastuses juurdunud põhimõte.
Rubriik: Arvamus
See ei ole demokraatia
Kui tahame elada demokraatlikus riigis, siis ei piisa selle nimetamisest demokraatlikuks; siis tuleb tagada poliitilise süsteemi sisuline tuginemine rahva tahtele ja selle orienteeritus ühisele hüvele.
Ajalooline relativism
Meie aja saatuslik eksitus on, et küsimus ideede tõesusest on asendunud küsimusega nende ajaloolisest elujõulisusest. Seetõttu peetakse kultuuris domineerivaid ideid automaatselt tõeseks.
Lugu pöördumisest surmast ellu
Raamat nimega "Unplanned" jutustab autobiograafilise loo Planned Parenthoodi kliiniku direktorist, kes otsustas abordi kurjust mõistes pühenduda selle vastu võitlemisele.
Kannatuse igavene lootus
Teades, mille poole peaksid inimesed suunama enda tahte ja teod, jääb vaid loota, et ka meie hääbuva tsivilisatsiooni moodustavad ühiskonnad jõuavad mõistmisele kannatuse ja lunastuse tegelikust tähendusest.
Ateistist homoseksuaal hoiatab rõhuva "türanliku liberaalse moraali" tõusu ees
Eelmisel nädalal Londoni ülemkohtu poolt langetatud otsus, millega kinnitati homoseksuaalsest käitumist mitte heaks kiitvatele kristlastest vanematele adopteerimise mittevõimaldamise õiguspärasust, on teinud murelikuks isegi end "gei" ja ateistina määratlevaid isikud.
Mille me oleme kaotanud – milleta oleme kadunud
Inimese, rahva ja tsivilisatsiooni suurus on mõõdetud selles kantud Tões. Vastuses kesksele küsimusele, küsimusele Tõest, sisaldub Tõde ka meist. Kes me oleme? Kas me oleme? Söandagem küsida...
De Civitate – kellele ja milleks?
Loodame, et see portaal, mille ainsaks motiiviks on siiras tõetaotluses vastuste otsimine kõige olulisematele küsimustele, aitab taasavastada inimühiskonna tõelist, ent unustatud tähendust.
Parlamentaarsest demokraatiast katoliku sotsiaaldoktriini valguses
Järjekordsete Riigikogu valimiste eel võib lõpptulemuse suhtes jääda üsna kindlaks ja rahulikuks: mingit olemuslikku muutust ei toimu, igatahes mitte paremuse poole.
Aust ja alandlikkusest
Kaht vaimset hoiakut tuntakse Eestis vaid väärastunud ajalootunnetuse tahmunud kõverpeegli kaudu. Need on au ja alandlikkus ning nendega kaasnevalt ka kolmas – väärikus.
Leht 527 / 529