Eesti eesistumine: Ratast kuulas eile Euroopa Parlamendis mitu saadikut
Euroopa Parlamendi liikmete eilne huvi Eesti eesistumise vastu ei olnud eriti suur ning peaminister Jüri Ratase kokkuvõtliku kõne alguses oli 751 saadikust kohal kolmkümmend.
Euroopa Parlamendi liikmete eilne huvi Eesti eesistumise vastu ei olnud eriti suur ning peaminister Jüri Ratase kokkuvõtliku kõne alguses oli 751 saadikust kohal kolmkümmend.
Uuriva ajakirjanduse tandril tõsist tööd tegeva Project Veritase presidendi James O'Keefe'i sõnutsi on Twitteri poliitilise tsensuuri algoritmid häälestatud Breitbarti lugejatega seonduva keele- ja piltide kasutusele nagu "Ameerika" ja Ameerika lipp.
Kanada peaministri Justin Trudeau pisarate piirini viinud 11-aastase moslemist tütarlapse vastu on politsei teate valguses osutunud valeuudiseks.
Kanada peaminister Justin Trudeau pidi avalikul koosolekul vastama küsimusele, kuhu tema – ja sellest järelduvalt ka tema valitsus – sõnavabaduse puhul piiri tõmbab.
Õiguskansleri kantselei hinnangul ei ole usuvabadus absoluutne, vaid seda peab teostama kooskõlas võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega, teatab Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedajana õiguskantslerile vastavasisulise küsimuse saatnud Kari Käsper.
Euroopa Parlamendis Brexiti vormistamise läbirääkimiste juhtimise endale rabanud Guy Verhofstadt võttis aega, et ilkuda kolleegi Nigel Farage'i üle ja süveneda küsimusse, mida Euroopa Komisjoni esiläbirääkija Michel Barnier talle kohtudes kohvi või tee sisse sokutas.
George Sorose vastu rihitud rünnakud on üks rabavamaid näiteid sellest, kuidas poliitilised tuuled pöörduvad – eriti Kesk- ja Ida-Euroopas, kirjutab Financial Times avatud piiride aktivistile pühendatud toetuseavalduses.
Postimehe lugejad saavad parasjagu osa Eestile imelise eesistumise eest osaks langenud ja langevatest kiidusõnadest.
Angela Merkeli ja sotside vahel sepitsemisel oleva koalitsioonileppe kavandi ülim rõhuasetus langeb Euroopa Liidule, kirjutab Express.
Eestisse viieks aastaks sissesõidukeelu saanud Risto Teinonen leiab Objektiivile antud usutluses, et Eesti Vabariik ei ole õigusriik ja et igaüht, kelle veendumused võimul olevatele ja jõustruktuurides töötavatele inimestele ei meeldi, võidakse represseerida.