Euroopa Parlamendi Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku partei rahvaesindaja Katarina Barley sõnul on maailmapoliitikas asjad sealmaal, et Euroopa Liidul peaks olema oma tuumarelv.
Barley sõnul tekitas tuumarelva vajaduse idas Vladimir Putin ja läänes Donald Trumpi tähelepanekud, et NATO liikmesriigid võiksid täita oma kohustusi, vahendab Tagesspiegel.
Barley on Euroopa Parlamendi valimistel Saksamaa sotsiaaldemokraatide esikandidaat ja teda nähakse muuhulgas Kaja Kallase kõrval progressistide Euroopa Komisjoni juhi spitzenkandidatinina.
Barley leiab, et "Ameerika Ühendriikide tuumavihmavarju" kate on Euroopas kadumas, millest tulenevalt peab Euroopa Liidu armeest rääkides käsitlema ka tuumarelvade teemat.
Samuti arvab ta, et kui Ameerika Ühendriigid väsivad Ukraina sõjast ära ja enam sinna relvi ei saada, siis peab USA kohale asuma EL.
Peale Brexitit on Euroopa Liidus ainult üks tuumarelva omav riik, milleks on 290 tuumapeaga Prantsusmaa. Belgias, Saksamaal, Itaalias ja Hollandis paiknevad USA tuumarelvad, mille käitlemist nende riikide sõdurid koos USA sõjaväelastega NATO tuumarelvade jagamisprogrammi raames harjutavad. Samuti suudavad nende riikide lennukid lennutada tuumapomme, kuid tohivad seda teha vaid Ameerika Ühendriikide loaga.
Tuumarelvade omanikeringi laiendamise muudab üpris keeruliseks 1968. aastal sõlmitud tuumarelvade leviku tõkestamise leping.
Ameerika Ühendriigid on seni Venemaa kallaletungi järgselt eraldanud Ukrainale ametlikult 75 miljardi dollari ümber abi, räägitakse ka 130 miljardist ja suurematest summadest. Euroopa Liidu eelarve oli 2023. aastal 186,6 miljardit eurot. Kui EL tahab asuda Ukraina toetamises USA "kohale" siis saab see seda teha vaid kas liikmesriikide sissemakseid mitmekordistades, eurotoetuseid kaotades või laenates.
Toimetas Karol Kallas