Saksamaa ülemkohtunik: Saksamaal on ülimuslik põhiseadus

Saksamaa konstitutsioonikohtu esimees Andreas Vosskuhle 05.05.2020. Foto: Scanpix

Eurokraatide ja Saksamaa ülemkohtunike vahel on puhkenud vaidlus, kas Saksamaal on ülimuslikud Euroopa Liidu seadused või Saksamaa põhiseadus. Euroopa Keskpanga võlakirjaostu puudutavast otsusest on saanud põhimõtteline, kogu Euroopa Liidu olemust puudutav – ja raputav – küsimus.

Saksamaa konstitutsioonikohtu kohtunik Peter M. Huber avaldas eurokraatide ja Saksamaa ülemkohtunike vahel käiva vaidluse kohta oma arvamuse: “Nii kaua kui me ei ela [ühtses] Euroopa riigis, reguleerib riigi kuulumist [Euroopa Liitu selle riigi] põhiseadus.”

Saksamaa konstitutsioonikohus langetas hiljuti otsuse, et Euroopa Keskpanga võlakirjade ostuprogramm on vastuolus Saksamaa seadustega, mis põhjustas Brüsseli eurokraatide seas suuremat sorti ideoloogilise maavärina.

Euroopa Kohus reageeris Saksamaa konstitutsioonikohtu otsusele järgmiselt: “Selleks, et Euroopa Liidu seaduseid rakendataks kõikjal ühte moodi, on ainult Euroopa Kohtul – mis on Euroopa riikide poolt selleks eesmärgiks loodud – õigus otsustada, kas mõne Euroopa Liidu institutsiooni tegevus käib Euroopa Liidu seaduste vastu.”

Euroopa Komisjoni ülemkomissar Ursula von der Leyen leidis, et “viimane sõna Euroopa Liidu seaduste kohta öeldakse alati Luxembourgis. Mitte kusagil mujal.”

Intervjuus Frankfurter Allgemeinele jäi Huber Euroopa Kohtu ja komissariga eriarvamusele. Tema sõnul on Tšehhi Vabariigi ja Taani kõrgemad kohtud varem otsustanud, et Euroopa Kohtu otsused ületavad selle võimupiire ja tegelevad teemadega, mis ei ole Euroopa Liidu pädevuses.

Kohtuniku sõnul on nii Saksamaa kui hulk ülejäänud Euroopa Liidu riike “sammukese kaugusel” nõustumisest Euroopa Kohtuga, et Euroopa Liidu seadused on riikide põhiseaduste suhtes ülimuslikud.

Saksamaa põhiseadusesse (artikkel 79 lõige 3) on kirjutatud nõndanimetatud igavikuklausel, mis sätestab, et teatud Saksamaa kui riigi põhimõtetest (demokraatia, võimude lahusus, õigusriik, riiklik iseseisvus jne) ei saa loobuda isegi Saksamaa Bundestagi otsusega.

Selle tõlgenduse järgi ei ole Saksamaa parlamendil õigust otsustada, et Euroopa Liidu seadused on tähtsamad kui Saksamaa enda seadused ja Euroopa Kohtul ei ole õigust teha Saksamaa konstitutsioonikohtule ettekirjutusi.

Huber leiab viidatud artiklis samuti, et Euroopa seaduste väidetavat ülimuslikkust on võimatu lepitada Saksamaa põhiseaduse igavikuklausliga, kuna Euroopa Liidu seaduste väidetav ülimuslikkus on risti vastu Saksa riigi demokraatlikule olemusele.

Toimetas Karol Kallas

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!