Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) pöördus mullu kevadel meeleavalduste pidamise suhtes kehtinud piirangute õiguspärasuse üle peetavas kohtuvaidluses kassatsioonkaebusega riigikohtu poole.
SAPTK esitas täna, 6. juunil 2022 Eesti Vabariigi kõrgeimale kohtule kassatsioonkaebuse, et vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtu otsus jätta muutmata varem Tallinna Halduskohtu poolt langetatud otsus, millega ei tuvastatud 2021. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt meeleavalduste korraldamisele seatud piirangute ega ka nende piirangute haldusakti vormis kehtestamise õigusvastasust.
Riigikohtu poole pöörduti haldusasjas 3-21-1079, mis sai alguse veidi enam kui aasta aega tagasi, 19. mail 2021, mil SAPTK pöördus kaebusega Tallinna Halduskohtu poole ja vaidlustas Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korralduse nr 282 osas, mis puudutab välistingimustes toimuvatele avalikele koosolekutele kehtestatud piiranguid. Samuti tõstatati kaebusega küsimus, kas kogu Eesti territooriumil ning kõiki Eestis elavaid ja viibivaid inimesi puudutavate piirangute kehtestamine üldkorralduse kui üksikakti vormis saab üldse olla õiguspärane.
SAPTK algse kaebuse kohaselt olid ebaproportsionaalsed ning põhjendamatud alates 17. maist 2021 kehtivad (ja varem veelgi rangemas vormis kehtinud) piirangud, mille kohaselt olid avalikud koosolekud lubatud vaid juhul, kui oli tagatud, et osalejate arv ei ületa 25 isikut rühmas ja et osalejate arv ei ole kokku rohkem kui 250 isikut.
"Kassaatori hinnangul on [nii Tallinna Halduskohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu] otsuses jäänud kahetsusväärselt analüüsimata […] võimalus nakkuse levikuks (mis on kaduvväike) ja piirangute prognoositava mõju põhjuslik seos nakatumiste vähenemisega. See aspekt on aga kriitilise tähtsusega, sest niisuguste piirangute kehtestamine, millel kas puudub põhjuslik seoses nakatumiste arvu vähenemisega või mille puhul on niisugune põhjuslik seoses äärmiselt tagasihoidlik või koguni vaid teoreetiline, ei saa olla põhiseadusega kooskõlas," toonitatakse riigikohtule esitatud kaebuses.
Juba oma algses kaebuses selgitas SATPK, et põhiseadusega tagatud õigus korraldada meeleavaldusi on demokraatliku ühiskonnakorralduse seisukohast koos sõnavabadusega üks kõige olulisemaid põhiõigusi üldse, mistõttu peavad sellele seatud piirangud põhinema faktiliselt ja teaduslikult põhjendatud alustel ega või olla õigustatud üldsõnaliste viidetega tervise kaitsmise eesmärgile.
Ühtlasi toonitati kassatsioonkaebuses, et kõnealuse vaidluse lahendamisel on oluline võtta arvesse ka Tallinna Halduskohtu poolt 31. mail 2022 haldusasjas 3-21-2163 langetatud otsuses väljendatud põhimõttelise tähtsusega seisukohti.
Teatavasti leidis kohus nimetatud otsuses, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sisalduvad ja koroonapiirangute kehtestamise aluseks olnud volitusnormid on põhiseadusega vastuolus ning et ka mitmed piirangud ise rikuvad kodanike põhiseaduslikke õigusi.
Toimetas Varro Vooglaid