Friedrich Nietzsche – surmakultuuri arhitekt
Kiites üles isoleeritud indiviidi, mis trotsib igasugust seadust, tava ja sotsiaalsust, pakub Nietzsche meile surmakultuuri aluseks kirglikku filosoofiat, millega saab õigustada kõike, mida tahe ihkab.
Otsingutulemused päringule “Euroopa Kohus”
Samm lähemale inimese jumalikustamisele
Inimese ja ühiskonna nn psühholoogilise ja majandusliku heaolu tagamisel hakkab inimeste tapmisest saama heakskiidetud vahend. Sten Allik mõtiskleb selle teema üle kahe äsja ilmunud uudise valguses.
Mõned sõnad Ungari kaitseks
Püüdlus kaitsta suveräänsust ja kristlikke ühiskonnakorralduslikke põhimõtteid on toonud Ungari valitsuse peale vasakliberaalide viha ja rünnakud. Millised on nende rünnakute tagamaad?
Raha ja pangandus II: pangandus, liigkasuvõtmine ja võlapõhine rahasüsteem
Järjekordne artikkel "Majanduslike mõtiskluste" seeriast võtab vaatluse alla võlapõhise rahasüsteemi ja liigkasuvõtmisele baseeruva pangandussüsteemi tähenduse kaasaegses ühiskonnas.
Milline on Eesti parim ja milline halvim seadus?
Endise õiguskantsleri, hr Allar Jõksi juhtimisel otsitakse sel nädalal vastust küsimusele, mida pidada Eesti parimaks ja halvimaks seaduseks. Siin on käidud välja loomuseadusel põhinev seisukoht.
Majanduslikud mõtisklused II: raha ja pangandus
Käesolev artikkelv vaatleb raha, töö, panganduse, maksude, inflatsiooni, liigkasuvõtmise ja energeetika omavahelisi seoseid ning ajaloolist kujunemislugu, selgitades seeläbi tänase majanduskriisi tagamaid.
Sooteooria ja sotsiaalküsimused: milline on Kiriku roll?
Sooteooria pooldajad väidavad, et enne meheks või naiseks olemist oleme kõik inimolendid. See õilis sofism on illusioon, sest inimolendit iseeneses ei ole olemas – on vaid mehed ja naised.
Eurotsooni võlaprogramm: vara pankadele, võlad rahvastele, võim rahvusvahelistele organisatsioonidele
Eurotsooni “finantssüsteemi stabiliseerimise” nime taga peitub protsess, mille kaudu toimub majandussubjektide poolt loodud reaalsete varade siirdamine pelgalt virtuaalset väärtust “tootvale” finantssektorile.
Demograafiline kriis kui suurim Eesti ees seisev väljakutse
Eestis sünnib juba paarkümmend aastat järjepidevalt sedavõrd vähe lapsi, et iga järgmine põlvkond on eelmisest ligi kolmandiku võrra väiksem. Seetõttu ähvardab Eesti rahvast hääbumine.
Kõne diktatuurist
Rahvad, mis keelduvad allumast Jumala valitsemisele, saavad paratamatult olema allutatud inimlikule türanniale. Selles suunas liigub terve meie tsivilisatsioon.
Leht 148 / 149