Reformierakondlasest riigikogu liige Siim Kallas heidab Helmedele ette liigset perekonnaliikmetele toetumist poliitilises juhtimises ning Martin Helmele Hitleri ja Lenini meetodite kasutamist võimu poole pürgimisel. Ühtlasi polevat EKRE mitte konservatiivne erakond, vaid natsipartei. Endise peaministri Siim Kallase poolt asutatud Reformierakonda juhib hetkel tema peaministrist tütar Kaja Kallas.
Siim Kallas kirjutab oma Postimehes avaldatud arvamusloos, et eelseisvatel riigikogu valimistel tuleb valida kahe suurema jõu vahel, milleks on Reformierakond või Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). "Üks neist kahest teeb valitsuse," kirjutab ta. Kallas lisab, et kahe erakonna vastandumine on enneolematult suur: "Nii teravat vastandumist pole Eesti poliitikas varem olnud."
Ülejäänud arvamusartikli pühendab ta aga Helmede, EKRE ning nende valijate ründamisele. Tema sõnul kostis hiljutisel EKRE poolt korraldatud meeleavaldusel kõrgete elektrihindade vastu tavapäraseid solvanguid ja räuskamist, mis ei varjanud suhteliselt hõredat ja värvikat publikut ega korraldajate ebakompetentsust. (Nimetatud meeleavaldusel osales tegelikult tuhandeid inimesi – toim.)
EKRE esimeest Martin Helmet nimetab ta küll targaks ja võimekaks poliitikuks, kellega omavaheline rääkimine on inimlikult meeldiv, kuid lisab seejuures kohe, et tegemist on siiski sajaprotsendiliselt põhimõttelageda inimesega, kes on valmis mistahes käänakuteks ja manöövriteks poliitikas ning valmis kasutama ka ükskõik kui amoraalseid meetodeid, mis muudab ta väga ohtlikuks vastaseks. Samuti sildistab ta teda kõige ülbemaks ja elitaarsemaks Eesti poliitikuks.
Kallas jätkab, et võimuahne Martin Helme tahtvat võimule tõusta Lenini ja Hitleri meetodeid kasutades: "Hüsteerilised meeleavaldused, demokraatiavastase viha üleskütmine, riigiasutuste näiteks kaitsevägi ja meditsiinisüsteemi ründamine, politseiga konfliktide provotseerimine, parlamendisaadikute ründamine ja mõnitamine riigikogu ees, parlamendi töö häirimine ja naeruvääristamine. Selliste meetoditega on vaja hirmutada ka oma erakonna liikmeid. Nii oli see Hitleri ja nii oli see Lenini poliitikas."
Irooniliselt oli Siim Kallas aastatel 1972-1990 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige, mille esimeseks juhiks oli just Vladimir Iljitš Lenin.
Kallase väitel ehitab Martin Helme oma poliitilist liikumist üles inimestele, kes polevat ühel või teisel põhjusel oma eluga rahul ja kes ei taha peeglisse vaadata, vaid süüdistavad oma hädades kõiki teisi.
"Inimesi, kes pole oma eluga rahul ja süüdistavad selles kõiki teisi, eelkõige Eesti Vabariiki, on minu hinnangul paarkümmend protsenti, üsna palju. Manipuleerida selle seltskonnaga, see on Martin Helme meetod, milles ta on üksjagu edukas," kirjutab Kallas.
Kallase väitel erinevad EKRE programmilised seisukohad nende tegelikest seisukohtadest, mida kuulutavad meeleavaldused, sõnavõtud riigikogus ja partei juhtivate mõtlejate artiklid. Tema sõnul on EKRE tegelikud seisukohad aga sajaprotsendiliselt vastandlikud Reformierakonna seisukohtadele, mistõttu olevat ka nende kahe erakonna koostöö täiesti välistatud.
"Kõige suurem vastandumine on rahvusvahelise poliitika seisukohtades. EKRE tahab tegelikult lahkuda Euroopa Liidust, tahab maailma eest peitu minna. EKRE reedab Ukraina. Helmed usuvad siiralt, et elu Venemaa vasallina on Eesti rahvale parem kui tänane läänemaailma kuuluv Eesti," ründab Kallas muudkui edasi.
Tema sõnul olevat EKRE ideaaliks nõrk rahvas, kes kardab pimedust ja valgust, võõraid, inglise keelt, homosid ja muutusi. Järgnevalt tsiteerib Kallas aga Hitlerit, kes olevat öelnud, et sõda võita on lihtne, tuleb vaid leida õige vaenlane. Martin Helme vaenlaseks olevat aga Reformierakond ja selle esimees Kaja Kallas isiklikult.
"Lihtne on mängida Eesti ühiskonnas nii levinud naistepõlgusele. Lihtne on vastandada elus ja töös ebaõnnestunud inimesed Reformierakonnale, kes sümboliseerib edukamat, haritumat, rahvusvahelist Eestit."
Kallas jätkab EKRE ründamist, süüdistades erakonda valitsuses olles pensionisüsteemi lõhkumises, põllumajanduse kägistamises ajutise välistööjõu tõrjumise tõttu ning kehvasti ette valmistatud rahvahääletuse läbikukkumises.
Rahvahääletus abielu küsimuses jäi aga teadupärast ära Jüri Ratase tagasiastumise ning sellest tingitud valitsuskoalitsiooni lagunemise tõttu, mille põhjustas Porto Franco juhtumiga seotud kriminaalasjas riigiprokuratuuri poolse kahtlustuse esitamine Keskerakonnale.
Seejärel heidab Kallas Helmedele ette veel liigset poliitilist perekesksust: "Poliitilise liidri jaoks on probleem, kui ta on poliitikas oma perekonnaliikmetele liiga ligidal. Kas tõesti pole EKRE juhtimiseks teisi kõlblikke inimesi kui oma pereliikmed? Isa erakonna aseesimees, kelle ebakompetentsus rõõmustab EKRE vastaseid regulaarselt. Moonika Helme fraktsiooni aseesimees? Oma perekonnaliikmetele toetumine poliitilises juhtimises on Kesk-Aasia mudel."
Väärib äramärkimist, et 1994. aastal Siim Kallase poolt asutatud Reformierakonda juhib hetkel tema peaministrist tütar Kaja Kallas.
Lõpetuseks väidab veel Kallas, et EKRE polevat üldse mingid konservatiivid, vaid hoopis populistid ja natsionaalsotsialistid ehk lühidalt natsid.
Toimetas Martin Vaher