Kaitsevaldkonna uudisteportaali Breaking Defence'i vahendatud president Alar Karise julgeolekunõuniku Madis Rolli väide, mille kohaselt arutab Eesti valitsus "tõsiselt" sõdurite Ukrainasse saatmist, põhjustas suurema salgamise ja keerutamise teabeoperatsiooni.
Eesti Rahvusringhäälingu uudiste ilmavõrguvärav vahendab kaitseminister Hanno Pevkurit, kelle sõnul on Ukrainasse sõdurite saatmise mõtet siin-seal "veeretatud". Samas tema sõnul midagi täpsemalt räägitud ei ole, kuna NATO liikmeriigid ei oska öelda, mida selline ettevõtmine [Ukrainale või abile] juurde annaks.
Pevkur tunnistab, et selliseid arutelusid on peetud. Küsimusele ,"mida NATO sõdurite Ukrainasse saatmine "juurde annab", vastati Breaking Defence'i uudisloos: NATO sõdurid võtavad üle Ukraina vägede tagala mehitamise, et hetkel tagalas tegutsevad Ukraina sõdurid saaks rindele saata. Teadaolevalt on elavjõu puudus rindel hetkel Ukraina jaoks kui mitte kõige suurem, siis üks suuremaid probleeme.
Kaitseministri sõnul on Rolli sõnu tõenäoliselt liiga "julgelt" tõlgendatud ja üksi ei hakka Eesti midagi ette võtma. Teisalt: Eesti on sisuliselt valmis hakkama üksi Venemaa varasid ärastama ja neid "ennetavate reparatsioonidena" Ukrainale üle andma.
Oma sõnade kaalu üritas vähendada samuti presidendi julgeolekunõunik. Rolli sõnul pole ta ühelegi ajakirjanikule öelnud, et Eesti valitsuses on langemas otsus Ukrainasse sõdurite saatmise kohta.
Tõepoolest. Seda, et Eesti valitsus oleks midagi otsustanud või otsustamas, ei väida ka Breaking Defenece. Uudise sisuks on sõdurite Ukrainasse saatmise "tõsiselt kaalumine". Uudises osutati ka lastefotograaf Marko Mihkelsonile, kelle sõnul võiks moodustada "Ukrainat abistada soovivate riikide koalitsiooni". Inglise keeles kõlab Mihkelsoni kasutatud väljend "coalition of the willing", mida Ameerika Ühendriikide valitsus kasutas valede najal Iraaki demokraatiat kehtestama ja nukurežiimi kaitsma tõtanud riikide koosluse kohta.
Roll kordas lisaks sõjakamate Ukraina abistajate jutupunkte, et selle abistamiseks kaalutakse "iseenesestmõistetavalt erinevaid stsenaariume", sest abi vormidele piirangute seadmine aitaks ainult Venemaad.
Postimees nimetab Breaking Defenece'i uudise ümber puhkenud arutelu "tormiks veeklaasis" ehk üritab muuta uudise sisu tühisemaks kui see võib olla.
Aktivist ja endine kaitseministeeriumi kantsler Meelis Oidsalu leiab, et kui Roll "tegi apsaka", siis on see "hea" apsakas ja kasulik NATO sisedemokraatiale.
Kaja Kallas, kelle huultelt saab lugeda tõde, kinnitas 6. märtsil riigikogus, et Eesti sõdureid Ukrainasse sõdima ei saadeta. Siinkohal võib meenutada sir Humprey Appleby esimest poliitika vaatlemise reeglit: "Ärge uskuge enne midagi, kui seda pole ametlikult eitatud."
Eesti valitsus on Kallase juhtimisel riigi suuruse kohta üks maailma jõulisemaid Ukraina toetajaid ja nii oma käitumise kui abiettepanekutega olnud alati "eesliinil". Ehk Breaking Defence'is esitatud mõtted sobituvad "mustriga" ja "torm veeklaasis" võibki osutada tulevastele arengutele.
Ukraina on hetkel tõsises hädas ja sisemisi ressursse, eriti elavjõu näol, sellel riigil sõdimiseks suurt enam ei ole. Ehk julgeolekuekspertide sõnul ongi "laual" ainult kaks valikut: kas rahukõnelused Venemaa tingimustel või lääneriikide (NATO) "saapad maas" (boots on the ground; USA inglise keele kõnekeelne väljend sõdimise kohta) sekkumine Ukraina sõtta.
Suurem osa NATO riike välistavad viimase lahenduse, kuid Eesti julgeolekuekspertide sõnul võib see aja jooksul muutuda.