Suurbritannia Iseseisvuspartei (UKIP) toonane liider Nigel Farage on saabunud 2016. aasta 21. juunil mereäärsesse Clactoni linna kampaaniabussiga, millelt võib lugeda: "Tehkem 23. juunist iseseisvuspäev!" Foto: Scanpix

Suurbritannia paiskub kõige akuutsemasse põhiseaduskriisi pärast teist maailmasõda, kui Brexit peaministri Theresa May pehmuse pärast luhta läheb või lahjeneb, hoiatas Nigel Farage.

Ühendkuningriigi väljumisse omalt poolt väljapaistva panuse andnud Farage süüdistas Briti establishmenti pingutustes saareriiki Euroopa Liidu ahelates hoida ning tõstis eriliselt esile avatud piiride aktivisti George Sorose suskimise, kes süstib Brexiti peatamise aktsioonidesse suuri summasid.

Hetkel võimul oleva "haletsusväärse valitsuse" juhtimise all näeb Farage "parima stsenaariumina Brexitit, mis on seda vaid nime poolest – ega midagi paremat siit ei tule."

Aga "kõige hullemal juhul sunnivad nad meid kogu selle asja pärast uuesti võitlema," ütles Farage.

Mis oleks "selle [eesmärgi] ränk reetmine, mille nimel miljonid inimesed hääletasid."

Farage on nõudnud ka uurimist Sorose mõju osas lääne poliitikas ning ootab viimaselt Londonisse tulekut, et selgitada avalikult oma poliitilisi projekte ja ambitsioone.

Ta selgitas, et Sorose Avatud Ühiskonna Fondi näol on tegemist ajalooliselt "suurima poliitilise kampaaniaorganisatsiooniga" – millesse on valatud 30 miljardit dollarit –, "kuid enamik inimesi on selle suhtes jätkuvalt eitusfaasis."

Sorosega seonduva korruptsiooni uurimist nõudis Farage europarlamendi ees juba läinud aasta 17. novembril: