Šotimaa "Määratud isiku" seaduse vastu protestijad Londonis ülemkohtu ees, 28. juuli 2016. Foto: Lauren Hurley, PA/Scanpix

Ühendkuningriigi ülemkohus andis hiljuti hävitava löögi Šoti valitsuse “Määratud isiku” (“Named Person”) seadusele, mis oleks andnud võimudele ligipääsu ennenägematule hulgale kõigi šoti laste kohta käivatele konfidentsiaalsetele andmetele, ja seda ilma vanemaid teavitamata.

Kohus otsustas, et see osa seadusest, mis lubab laste kohta käiva informatsiooni jagamist, rikub inimõigusi. Seega andis kohus õiguse lapsevanematest ja kristlikest gruppidest koosnevale koalitsioonile “”Ei” määratud isikutele” (“No to Named Persons”) – ja seda vahetult enne seaduse jõustumist 31. augustil.

Seaduse järgi pidi igale alla 18-aastasele šoti lapsele kinnistatama “määratud isik”, kelleks võib olla õpetaja, koolitöötaja, sotsiaaltöötaja või keegi teine, ja kelle ülesandeks oleks last jälgida, kogudes informatsiooni arstidelt, sotsiaaltöötajatelt, koolidelt, kohtust ja lastelt enestelt – seda kõike lapsevanemaid teavitamata.

Lapse kasvades ja tema “määratud isiku” surma, töövahetuse või muul põhjusel kontakti kaotamise korral “määratud isik” vahetuks, laiendades veelgi nende inimeste hulka, kellel on ligipääs lapse ja tema pere isiklikele andmetele.

Seaduse pooldajate sõnul aitaks programm koondada erinevatelt lapse heaoluga tegelevatelt organisatsioonidelt pärinevaid andmeid. Selle vastased aga näevad mitmeid probleeme.

Esimene arusaam on, et lapsevanemad ei saa riigi poolt antava professionaalse abita oma laste kasvatamisega hakkama.

“Seaduse taga on kaks pahaendelist arusaama,” ütles organisatsiooni “”Ei” määratud isikule” esindaja portaalile LifeSiteNews. “Esimene arusaam on, et lapsevanemad ei saa riigi poolt antava professionaalse abita oma laste kasvatamisega hakkama – et riik peab varakult sekkuma, et lastest kasvaksid edukad täiskasvanud šotlased. Veelgi kurjem on aga teine arusaam, mille kohaselt iga lapsevanem on potentsiaalne laste kuritarvitaja; arusaam, et laste väärkohtlemist tuleb ette palju rohkem, kui seda avalikuks tehakse ning et ainus viis seda vältida on taaskord riigi sekkumine.”

Koalitsiooni kuuluva Kristliku Instituudi esindajad lisasid, et programm rikub vanemate õigust kasvatada lapsi oma tõekspidamistest lähtuvalt. Nende esindaja Aidan O’Neill tõi näiteks, et kui teismelisele tüdrukule kirjutatakse välja antibeebipillid, peaks seaduse järgi arst sellest informeerima “määratut isikut”, aga mitte vanemaid. Enamgi veel, “määratud isik” võiks isegi anda lapsele nõu hakata neid pille kasutama, eirates lapsevanemate selget vastupidist soovi.

“See seadus solvab emade ja isade fundamentaalset õigust kasvatada oma lapsi nii, nagu nad ise heaks arvavad,” ütles Colin Hart, samuti Kristlikust Instituudist. “See oleks kohustuslik programm. Vanemad ei saaks selles osalemisest loobuda ega olla ise oma laste “määratud isikuteks”,” lisas ta.

Tänu lapsevanemate ja kristlike ühenduste tööle on aga seaduse elluviimine praegusel kujul peatatud.

Seadus oleks andnud valitsusele õiguse nimetada “määratud isik”, kes vastutab iga šoti lapse “õnnelikkuse” eest.

“Ülemkohtu otsus on suur kergendus kõigile šotlastele,” ütles Simon Calvert, koalitsiooni “”Ei” määratud isikule” juht. “Kohus otsustas, et andmete kokku kuhjamise õigus, mille seadus määratud isikutele annaks, kujutab endast inimõiguste rikkumist.” Seadus oleks andnud valitsusele õiguse nimetada “määratud isik”, kes vastutab iga šoti lapse “õnnelikkuse” eest ning oleks kohustanud kõigi, kellel on informatsiooni, mis selle lapse “õnnelikkusega” seotud on, seda “määratud isikule” edasi andma.

“Kui näiteks ühel lapse vanematest on vähk, oleks arst kohustatud seda “määratud isikule” ütlema, kes omakorda võiks otsustada, et laps peab seda teadma – isegi kui lapsevanemad arvavad teisiti,” tõi Calvert näite.

Calverti koalitsioon väitis kohtus, et valitsuse plaan rikub Euroopa Inimõiguste Konventsiooni poolt seatud pere ja privaatsuse õigusi. Šoti kohus neile õigust ei andnud, küll aga Ühendkuningriigi ülemkohus. “Nüüd võib valitsus oma plaani küll ellu viia, aga ei saa sundida inimesi “määratud isikule” informatsiooni edasi andma. See saab olema täiesti vabatahtlik,” selgitas Calvert.

Valitsuse juhid aga plaanivad algatada diskussiooni seaduse parandamiseks. Selle toetajad kinnitavad, et igale lapsele avaliku teenistuja määramise idee pole veel maha maetud. Uudistekanali BBC Scotland teatel ei tähenda ülemkohtu otsus, et “Määratud isiku” seadust ellu ei viidaks, vaid lihtsalt seda, et Šoti valitsus peab tegema vajalikud muudatused, et viia seadus kooskõlla Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga.

Šoti haridusminister John Swinney ütles uudistekanalile, et valitsus loodab selgemalt näidata, kuidas laste kohta käivat informatsiooni kogutakse, ning seaduse vajaduse korral ümber kirjutada. Šoti Rohelise erakonna liige Ross Greer aga pidas probleeme puhtalt kosmeetiliseks.

“Vaatame programmi üle pärast selle rakendamist,” ütles ta. “Seadus on loodud laste jaoks, kes tõesti abi vajavad ning kelleni valitsus muul viisil ei jõuaks. Sellepärast Rohelised seda täielikult toetavadki.”

Steve Weatherbe