Sotsiaalministeerium soovitab jätkuvalt kõigil seni Covid-19 vastu vaktsineerimata inimestel enne Covid-19 ja muude viiruste hooaega ennast raskeid kõrvalnähte tekitavate Pfizeri ja Moderna mRNA vaktsiinidega ära vaktsineerida või "tõhustada".
Sotsiaalministeeriumis käib koos väidetavalt "riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon", mis leiab, et vaktsineerimist vajavad jätkuvalt kõik inimesed. Esmaspäeval, 12. septembril üllitas sotsiaalministeerium pressiteate kujul ekspertkomisjoni seisukoha: "Eksperdid soovitavad seni veel vaktsineerimata inimestel end esimesel võimalusel COVID-19 haiguse vastu vaktsineerida."
Inimestel, kes on juba vaktsineeritud, soovitatakse teha tõhustusdoos ja oma vaktsiine peavad immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikme Irja Lutsari sõnul kindlasti tõhustama kõik üle 60-aastased inimesed:
"Soovitame seni COVID-19 vastu vaktsineerimata inimestel vaktsineerimisega alustada esimesel võimalusel, et viiruste leviku hooajaks jõuaks organismis välja kujuneda immuunvastus ning sellega väheneks risk raskeks haigestumiseks. Samuti soovitame jätkata COVID-19 riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimist esimese ja teise tõhustusdoosiga. Eriti oluline on, et juba praegu kaitseksid end vaktsineerimisega kõik üle 60-aastased ja teised mõne kroonilise haiguse tõttu riskirühma kuuluvad inimesed. Samuti on oluline, et vaktsineerimise võimalus jõuaks kõikidesse hoolekandeasutustesse."
Immunoprofülaktika ekspertkomisjon leiab, et samal päeval Covid-19 vaktsiini süstiga saab ära teha ka gripivaktsiini süsti, "kuid vaktsiinid tuleb sel juhul manustada erinevatesse õlavartesse".
Ekspertkomisjoni sõnul saab tõhustusdooside tegemiseks kasutada ainult kahe tootja vaktsiine: olemasolevaid Moderna ja Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiine, aga ka peagi vaktsineerijateni jõudvaid uusi bivalentseid Moderna (Spikevax) ja Pfizer/BioNTech (Comirnaty) vaktsiine, mis sisaldavad kaitset nii koroonaviiruse algse tüve kui ka omikron BA.1 tüve vastu. Nii olemasolevad kui uued bivalentsed vaktsiinid kaitsevad raske haigestumise vastu.
Käesoleva aasta augusti lõpus ilmus teadusajakirjas PubMed uuring "Juhuvalimiga mRNA Covid-19 täiskasvanute vaktsiinikatsetustele järgnevad tõsised erilist huvi pakkuvad kõrvalnähud" (Serious adverse events of special interest following mRNA COVID-19 vaccination in randomized trials in adults). Uuringus vaadeldi ainult Pfizeri ja Moderna vaktsiine, ehk samu eksperimentaalseid seerumeid, millega Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon inimesed ära vaktsineerida soovitab.
Uuringus leiti, et kahe mRNA vaktsiini peale kokku tabasid rasked kõrvalnähud kümnest tuhandest süstitust 12,5 inimest (95 protsenti usaldusintervall 2,1–22,9). Lisaks, võrreldes platseebogrupiga, kaasnes Pfizeri vaktsiiniga 36 protsenti kõrgem risk saada pihta mõne raske Covid-19sse mitte puutuva kõrvalnähuga. Moderna vaktsiini puhul on see oht 5 protsenti kõrgem (read 174–181).
Gripivaktsiinide kohta ütleb 2018. avaldatud uuring, et sajast süstitud inimesest ühel võib olla sellest midagi kasu.
Samuti näitavad tänaseks ilmselt kümned uuringud, et loomulik, Covid-19 läbi põdemise teel saavutatud immuunsus on vaktsiinist kümnetes kordades tõhusam ja vaktsiinide mõju kuhtub juba mõne kuuga.
Mitmed teadusuuringud tõestanud, et odav ja ohutu ivermektiin aitab Covid-19st üle saada mõne päevaga.
Tuntud farmaatsiaprofessor Peter Doshi rääkis Die Weltile antud intervjuus, et Pfizeri uued Covid-19 vaktsiinid kiideti heaks "kaheksale hiirele toetuvate andmete pealt" ja ravimifirmad varjavad kiivalt mRNA vaktsiinidega seotud andmestikku.
Eesti Covid-19 vastu vaktsineerimise algust saatis 2021. aastal plahvatuslik liigsurmade kasv (ligi 3000), mida rahvatervisetööstus põhjendab Covid-19 ja kliimamuutustega.
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad allergoloog-immunoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
Esimesed tarned omikron BA.1-tüvele kohandatud vaktsiiniga jõudsid Eestisse septembri algusnädalal. Vaktsineerijateni hakkavad kohandatud vaktsiinid jõudma järk-järgult alates 15. septembrist.
Toimetas Karol Kallas