Dalai-laama 2015. aasta suvel Suurbritannias. Foto: Dylan Martinez, Reuters/Scanpix

Riias dalai-laamat kuulamas käinud Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik ütles ETV saates “Ringvaade”, et Eesti kardab seista väärtuspõhise poliitika eest. Ka muusik Sven Grünberg on seisukohal, et poliitikute suhtumises dalai-laamasse ei lähe sõnad ja teod kokku.

“Minu arvates Eesti poliitika, ja eriti kui mõelda, milline meie enda ajalugu on olnud, on liialt arglik, liiga palju kardame n-ö väärtuspõhist poliitikat ja selle eest seismist. Dalai-laama omakorda õpetab Eestile ja kogu maailma poliitikutele, kuidas maailm saaks üldse sellise vaatenurga läbi hoopis teistsugune olla,” rääkis Artur Talvik “Ringvaates”.

“Dalai-laamast on kujunenud väärtuspõhise poliitika mõõdupuu kogu maailmas. Kui palju meil räägitakse, et peame olema sallivad, tolerantsed, aga millegi pärast nii kena inimese puhul, kes on saanud isegi Nobeli rahupreemia, on kõigil pea õlgade vahel ja ei tee teda tundmagi,” ütles samuti Riias käinud helilooja ja klahvpillimängija Sven Grünberg.

Kuigi aastakümneid Indias paguluses elav Tiibeti vaimne juht dalai-laama Tenzin Gyatso on loobunud ilmalikust võimust ja Tiibetile iseseisvuse nõudmisest ning on teinud mitmeid olulisi järeleandmisi, suhtuvad Hiina võimud äärmiselt negatiivselt tema ametlikku vastuvõtmisse teistes riikides.

Näiteks tänavu kevadel ütles Eesti presidendiks kandideerinud Marina Kaljurand, kes oli tollal välisminister, kohtumisel Vabaerakonnaga, et riigil võivad olla põhimõtted, kuid arvestada tuleb ka rahvusvaheliste suhetega, mistõttu ta presidendina dalai-laamaga ametlikult ei kohtuks.

“Ühelt poolt saan aru, on põhimõtted, oleme demokraatlik riik, võime kohtuda, kellega tahame. Samas meie suhted Hiinaga. Eelmine kord, kui ta siin käis, meie ametnike viisad tühistati, 4–5 või rohkem aastat kukkusime tagasi,” rääkis Kaljurand.