Covid-19 tõttu püstitatud tõkked Taani-Saksamaa piiril. Moellehusvej piiriületuspunkt 20.02. 2021. Foto: Scanpix

Rahvusvaheline mittetulundusühenduste ja inimõiguslaste-aktivistide tööstus on palganud Taanis sadu juriste, kes näevad vaeva riigi tõhusa sisserändepoliitika lammutamisega.

Taani Folketingis (rahvusassamblee/parlament) võeti Juunis vastu seadusemuudatus, millega sätestati, et need, kes soovivad emigreeruda Taani, peavad asüüliprotseduuri lõppu ootama väljaspool Taanit. Sama seadusemuudatus lubab riigil saata sisserändajad, kes on juba jõudnud Taani territooriumile, samal eesmärgil mõnda Euroopa Liidu välisesse riiki. Kui Taani võimud otsustavad, et sisserändajal pole põhjust Taanis elada, peab too lahkuma ka taotluse läbivaatamise ajaks ajutist peavarju pakkunud riigist, vahendab uudistekanal ReMix.

Taani seadusandlus sätestab samuti, et kui inimesele on antud elamisluba, aga kui asüülitaotleja ei vasta enam loa andmise tingimustele, näiteks tema koduriigis olukord paraneb, siis peab selle loa tühistama. Viidatud sätet on MTÜ tööstus asunud vihaselt ründama, kuna Taani riigil on võimalus vaadata üle kõik ajutised elamisload.

Näiteks on Skandinaavia riigi võimud leidnud, et Süüria Damaskuse piirkonnas on olukord muutunud piisavalt rahulikuks, ja sealt pärit inimeste viibimine Taanis pole enam õigustatud. Mis tähendab, et süürlased peavad kodumaale tagasi pöörduma.

Londonis asuv ühendus Guernica 37, mis on omale nime võtnud kuulsa Hispaania Kodusõja pommirünnaku järele, on kaevanud Taani süürlaste kodumaale tagasisaatmise pärast Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Vabaühenduse sõnul ei pea nii ÜRO kui teised Euroopa riigid Damaskuse piirkonda turvaliseks.

Kuigi Guernica 37 tunnistab, et olukord piirkonnas järjest paraneb, väidavad nad samuti, et neid, kes sinna tagasi pöörduvad, ootavad ees tagakius ja poliitiline arveteõiendamine. Taani seadusandjaid rünnatakse sellegi tõttu, kuna kardetakse, et riigi sisserändepoliitika võib olla "halvaks" eeskujuks teistele Euroopa Liidu riikidele.

Guernica 37 tausta kohta pole suurt mitte midagi teada. Nende kodulehelt saab lugeda, et tegutsetakse mitmes riigis ja spetsialiseerutakse sarnastele kaasustele nagu Taanis.

Taani vastu töötavad nii Guernica 37 enda juristid kui appi on palgatud rohkem kui 150 Taani advokaadibürood, mis osutab, et sisserändajate kaitsmisest kodumaale tagasisaatmise eest on Taanis saanud suur tööstusharu.

Taani Sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus paistab olevat kindlal seisukohal, et karmi sisserändepoliitikaga jätkatakse, mis ühtlasi tähendab, et lähitulevikus on valitsus äärmusliku MTÜ tööstuse, erinevate juristide ja rahvusvaheliste organisatsioonide surve all.

Guernica 37 loodab Taani valitsusega jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, aga see pole tõenäoline, sest riigi tänane poliitiline kliima on selline, et karmi sisserändepoliitikat peavad õigeks nii vasakpoolne valitsuspartei kui opositsiooniline Taani Rahvapartei.

Toimetas Karol Kallas