Berliini politsei valmistub suurimaks aastavahetuse politseioperatsiooniks
Eelmisel aastal läks Berliinis aastavahetusel nii tõsiseks vägivallatsemiseks, et sel aastal valmistub politsei aastakümnete suurimaks aastavahetuse politseioperatsiooniks.
Eelmisel aastal läks Berliinis aastavahetusel nii tõsiseks vägivallatsemiseks, et sel aastal valmistub politsei aastakümnete suurimaks aastavahetuse politseioperatsiooniks.
Mitmes Saksamaa linnas muutus aastavahetus vägivaldseks, mille juures rünnati lisaks politseile ka päästeteenistujaid ja meedikuid.
Eestlastel on aasta viimase päeva ärasaatmine väga omamoodi: no ikka rõõmustatakse, süüakse-juuakse, istutakse koos, pannakse pidu, hõisatakse, lastakse rakette – aga ka naerva ja ülevoolavas tujus eestlase silmanurkades võib märgata nagu mingit seletamatut kurbust.
Vaatamata vastupidistele korraldustele, oli 2020 maskide langemise ja palge paljastamise aeg. Aasta üheks tunnuseks oli kesk- ja kohalike võimude totalitaarsed püüdlused koroonapaanika abil piirata kodanikuvabadusi ning sotsiaalmeedia tsensuuri ja seaduseelnõude kaudu suruda maha sõnavabadust, mille näiteks on Brüsselist Eestile saadetud vihakõne karmistamist nõudev ähvarduskiri. Aasta 2020 viimases saates "Fookuses" vaatavad peagi mööduvale aastale tagasi Varro Vooglaid ja Markus Järvi.
Erinevates Euroopa maades määris uue aasta vastuvõtmist vägivald.
Mullu juulis nelikutega õnnistatud perekond Nirgi Virumaalt soovib Objektiivi lugejaile head vana aasta lõppu ja uue algust.
Ühiskonna tuumikväärtusi – perekonda, abielu, iseseisvuse ja suveräänsuse ideaale, sõna- ja südametunnistuse vabadust – ründav ja ümber määratleda püüdev poliitiline nomenklatuur on oma tegevuse ja tegematajätmistega esile kutsunud ühiskondliku lõhenemise, mille sarnast pole nähtud kogu taasiseseisvuse perioodi jooksul.
Erinevate ekspertide hinnangul on Euroopa Liidul seljataga üks hullemaid aastaid üldse ning allakäigu peatamiseks oleksid vajalikud viivitamatud muutused.
Eesti juubeliaasta esimeses Objektiivi saates "Fookuses" kommenteerivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi üha avalikumalt rahvusriigi ideaalist loobuva Eesti riigi järjekordset ämbrit, mis kallati eesti rahva kaela juba uusaastaööl: samal ajal, kui lätlased tervitasid oma juubeliaastat hümni ühislaulmisega, otsustas Rahvusringhäälingu aastavahetuse programmi toimkond koos presidendi kantselei ja Tallinna linnaga jätta hümn mängimata ja laulmata.
Alates iseseisvuse taastamisest on aastavahetusel esitatud Eesti hümni, kuid seekord kõlas nii Vabaduse väljakul kui Eesti Televisioonis pärast president Kersti Kaljulaidi kõnet hoopis Ivo Linna esituses tuntud lugu "Eestlane olen ja eestlaseks jään".