Samal ajal, kui Prantsusmaa üritab riigieelarvet koomale tõmmata, kiitis riigi parlamendi alamkoda heaks eelnõu, mis näeb ette kõigi abortide kulude täielikku katmist ja alaealistele tasuta rasestumisvastaste vahendite jagamist.
Nagu tavaks saanud, räägitakse lastekaitsepäeval kõigest muust kui meie aja ülekaalukalt kõige sügavamast inimõiguste rikkumisest – sündimata laste massilisest riiklikult rahastatud tapmisest.
Ekslikult peetakse rasestumisvastaste vahendite kasutamist ja aborti teineteist välistavateks valikuteks. Tegelikkuses pole need kaks teed vastandlikud, vaid pigem ühe tüve kaks haru.
Iirimaale avaldatakse abordi seadustamiseks üha suuremat globaalset survet, millest suur osa lähtub USA miljardäride heldelt rahastatud ja rahva arvamusega vastuolus tegutsevatest "kodanikeühendustest".
Inimese ja ühiskonna nn psühholoogilise ja majandusliku heaolu tagamisel hakkab inimeste tapmisest saama heakskiidetud vahend. Sten Allik mõtiskleb selle teema üle kahe äsja ilmunud uudise valguses.
Endise õiguskantsleri, hr Allar Jõksi juhtimisel otsitakse sel nädalal vastust küsimusele, mida pidada Eesti parimaks ja halvimaks seaduseks. Siin on käidud välja loomuseadusel põhinev seisukoht.
Raamat nimega "Unplanned" jutustab autobiograafilise loo Planned Parenthoodi kliiniku direktorist, kes otsustas abordi kurjust mõistes pühenduda selle vastu võitlemisele.
Downi sündroomiga lapsed on eugeenika uue tõusu tõttu kadumas. Tõenäoliselt ei ole enam kaugel aeg, kui ühiskonnas hakkavad hoogu koguma vaidlused selle üle, milliste geneetiliste väärarengutega inimesi võib üldse sünnikõlbulikuks pidada.
Seos rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja abordi vahel on esmalt see: rasestumisvastased vahendid soosivad selliseid suhteid, hoiakuid ning moraalseid seisukohti, mis viivad tõenäoliselt abordini.
