Mida teeks kuningas Saalomon soovimatute lastega?
Abordidiskussioon sureb soojussurma punktis, kus suurem osa häid inimesi arvab, et nende rolliks on küsida lõputult mõõdukaid küsimusi – kuni sool läheb läägeks.
Abordidiskussioon sureb soojussurma punktis, kus suurem osa häid inimesi arvab, et nende rolliks on küsida lõputult mõõdukaid küsimusi – kuni sool läheb läägeks.
Täna alustab Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üle-Euroopalise kodanikualgatuse ÜKS MEIE SEAST läbiviimist Eestis.
Alljärgnev on Eesti Kirikute Nõukogu avaldus seoses plaaniga keelustada laste ebaõiglane füüsiline karistamine.
Samal ajal, kui Prantsusmaa üritab riigieelarvet koomale tõmmata, kiitis riigi parlamendi alamkoda heaks eelnõu, mis näeb ette kõigi abortide kulude täielikku katmist ja alaealistele tasuta rasestumisvastaste vahendite jagamist.
Nagu tavaks saanud, räägitakse lastekaitsepäeval kõigest muust kui meie aja ülekaalukalt kõige sügavamast inimõiguste rikkumisest – sündimata laste massilisest riiklikult rahastatud tapmisest.
Ekslikult peetakse rasestumisvastaste vahendite kasutamist ja aborti teineteist välistavateks valikuteks. Tegelikkuses pole need kaks teed vastandlikud, vaid pigem ühe tüve kaks haru.
Iirimaale avaldatakse abordi seadustamiseks üha suuremat globaalset survet, millest suur osa lähtub USA miljardäride heldelt rahastatud ja rahva arvamusega vastuolus tegutsevatest "kodanikeühendustest".
Inimese ja ühiskonna nn psühholoogilise ja majandusliku heaolu tagamisel hakkab inimeste tapmisest saama heakskiidetud vahend. Sten Allik mõtiskleb selle teema üle kahe äsja ilmunud uudise valguses.
Endise õiguskantsleri, hr Allar Jõksi juhtimisel otsitakse sel nädalal vastust küsimusele, mida pidada Eesti parimaks ja halvimaks seaduseks. Siin on käidud välja loomuseadusel põhinev seisukoht.