Ilmselt teevad võimuringkonnad suuremate väljaannete juhtkondadele diskreetselt selgeks, et ajakirjanikud ei tohi lasta Donald Trumpi suhtes välja paista isiklikul antipaatial ja põlgusel, kuna see rikuks liitlassuhteid, kirjutab Varro Vooglaid, ennustades õukonnameedia oodatavat toonimuutust USA uue presidendi suunal.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid rääkis Kuku raadiole antud intervjuus meedia ideoloogilisest kallutatusest ning selgitas, miks see nii on, et ka suured meediumid, mis väidavad end olevat neutraalsed, ei ole seda mitte.
Eesti Päevalehe ajakirjanik Piia Osula, kes kirjutas Norra juristi Marius Reikeråsi Tallinna-külastusest artikli "Norra väidetav lastekaitsespetsialist lubas hirmsaid paljastusi.
Nii nagu nõukogude ajal, tunnevad ka praegu ametlikud meediakanalid muret nn alternatiivkanalites levitatava väidetava väärteabe pärast.
Enn Auksmann kirjutab oma repliigis sellest, mismoodi Eesti "progressiivne ajakirjandus" ning omalaadne isehakanud eliit suhtub nii teisitimõtlejatesse kui ka oma lugejatesse ja rahvasse.
Keelepeksul ja kuulujuttudel põhinev ajakirjandus on terrorismi vorm, ütles eile paavst Franciscus.
Kolumnist Malle Pärna hinnangul on Eesti ajakirjanduse kaks suurimat probleemi valeinformatsiooni või koguni laimu publitseerimine ning ühiskondlike ebaväärtuste ja pahede liigne esiletõstmine.
See, mida riigimeedia meile üha suuremates annustes pakub, ei ole ei kunst ega ajakirjandus, vaid võimuaparaadi eetiline lagunemine ja autoriteedi kollaps, mis omandab üha grotesksemaid vorme ja lammutab diskussioonikultuuri, nendib Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Ka nn vabas maailmas peab inimene arvestama ebameeldivustega, kui ta on otsustanud välja astuda üldisest marsirivist ning avaldada oma arvamust, kirjutab Roland Tõnisson ühe Soome rahvusringhäälingu ajakirjaniku kogemuse näitel.
