Eesti ostetud Covid-19 vaktsiin põhjustas katsetamisel raskeid kõrvalnähte
Ühendkuningriigis ilmnesid AztraZeneca ja Oxfordi ülikooli poolt arendatava Covid-19 vaktsiini AZD1222 ühel katsetuste osalisel arvatavad rasked kõrvalnähud.
Ühendkuningriigis ilmnesid AztraZeneca ja Oxfordi ülikooli poolt arendatava Covid-19 vaktsiini AZD1222 ühel katsetuste osalisel arvatavad rasked kõrvalnähud.
Austria majanduskoolkonda esindav mõtleja, Ameerika Majandusuuringute Instituudi juhataja Jeffrey Tucker arutleb, miks ajaloolises kontekstis väga madala suremusega koroonaviiruse pandeemia on vallandanud seninägematu globaalse paanika Päeval, mil torm kohale jõudis, istusin Manhattani telestuudio ooteruumis.
Maailma juhtiva majandusanalüütika keskuse Capital Economics hiljuti avaldatud uurimuse kohaselt oli Rootsi ainsaks riigiks Euroopas, mis pääses koroonakarantiini vältides 2020 esimesel kvartalil majanduslangusest.
Ühe maailma rikkaima inimese ja ühe suurima heategevusorganisatsiooni juhi Melinda Gatesi sõnul tuleb COVID-19 vaktsiini valmimisel esmalt ära vaktsineerida meditsiinitöötajad, seejärel mustanahalised ja kolmandana põlisrahvad.
Peavoolu meediakanalid raporteerivad, et Eesti riik ostab ühelt ravimitööstuse lipulaevalt Astra Zeneca ette 1 330 000 doosi selle "ahvikiirusel" aretatavat vaktsiini, millest peaks piisama ligikaudu poolte Eesti inimese vaktsineerimiseks, kirjutab Karol Kallas.
Itaalia epidemioloogi, doktor Matteo Bassetti sõnul suurem osa inimestest, üle 90 protsendi, kes on viimasel ajal saanud COVID-19 nakkuse, ei saa sellest ise arugi.
Ameerika Ühendriikide Yale'i ülikooli epidemioloogiateadlane Harvey Risch kirjutab uudisteportaalis Washington Examiner, et hüdroksüklorokviini, tsingi ja lihtsamat sorti antibiootikumide (azithromütsiin või doksütsükliin) kombinatsioon annavad kokku tõhusa COVID-19 ravikuuri.
Liikumispiirangud ja häired ravimite tarneahelates takistavad nii tuberkoloosi kui HIV-i ja malaaria ravimist ning COVID-19 pandeemia võib tuua kaasa tuberkuloosisurmade arvu pea kahekordse kasvu, vahendab The New York Times.
Eurooplased mõistavad, et nende valitsuste poolt kehtestatud liikumispiirangutest oli viiruse vastu kas väga vähe või üldse mitte kasu.