Šampus hakkab lõppema ja vererõhk tõuseb ehk sellest, mis juhtub, kui eurotoetuste põli läbi saab
Oleme vabatahtlikult astunud vabade rahvaste liitu, mil nimeks Euroopa Liit.
Oleme vabatahtlikult astunud vabade rahvaste liitu, mil nimeks Euroopa Liit.
Gustav Suitsu kuulsat lauset parafraseerides ei seisne küsimus mitte selles, kas eestlaseks jäädes saada rohkem eurooplaseks, vaid millise Euroopaga me eurooplaseks saades end samastada tahame – kas hingetu, bürokraatliku ja türanliku Väär-Euroopaga või tõelise Euroopaga, mille südames tuksub kristlik tsivilisatsioon, tõdeb Markus Järvi Pariisi manifesti kommenteerides.
Praegu kinnitavad paljud, et president Päts reetis eesti rahva ja riigi.
Endise poliitiku Kaido Kama sõnul ei ole Eesti majanduse aluseks IT-valdkond, vaid harvester ja ekskavaator ehk taastuvate ja taastumatute ressursside halastamatu ekspluateerimine.
Põhjasõjaga lähevad Eesti- ja Liivimaa alad Vene tsaaririigi koosseisu.
Reutersi teatel on Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja välja käinud kompromissettepaneku rändekriisi lahendamiseks.
Ideoloogilistest krampidest tõmblev ühiskond ei ole võimeline lahendama rahvastikuprobleemi – madalat sündimust ja selle ületamist.
Väikeriigina peame teadma, et moonakamentaliteet kaugele ei vii ja "iga okas tõesti loeb", sest asi see ei ole karul korraks siilile käpaga äsada või kotkal nokaga virutada.
Paljud paremkonservatiivsed mõtlejad on selgelt arusaamatuses, miks uhked rahvad nagu ungarlased, poolakad ja teised suudavad enda eest seista, Eesti aga pigem teeb püksid täis kui ütleb Junckerile "ei".
Eesti Päevaleht kirjutab, et on olemas seltskond, kes mõlgutab mõtteid Eesti parteimaastiku kohta ja on arutanud võimalusi, kuidas teha Eestit sallivamaks ja avatumaks.