Objektiivi toimetus avaldab endalegi üllatuseks tunnustust ühele Ahto Lobjaka mõtteavaldusele, mis puudutab välispoliitikat ja julgeolekut ning mis erinevalt tema äärmusliberaalsetest vaimusünnitistest immigratsiooni ja terrorismi teemal näitab Venemaa ja NATO küsimuses üles ebatavaliselt selget mõistust.
Pärast Brexitit tuleks algatada uus arutelu Eesti ja Euroopa tulevikust ning Eesti poliitikud ja Euroopa bürokraadid peaksid vastama ausalt konkreetsele küsimusele – kui palju föderatsiooni sisaldab tuleviku Euroopa Ühendriik, mis meid objektiivselt ees ootab, kirjutab Olav Anton.
"Aktuaalne kaamera" vahendab, et suve lõpul võib Eestisse visiidile tulla Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.
Literaat Jaan Kaplinski kirjutab Sirbis, et antiikkultuuril ja kristlusel baseeruvat Lääne tsivilisatsiooni ei ohusta Venemaa, mis on samuti osa Läänest, vaid sõjakas islam.
Kaks kolmandikku Eesti kodanikest on valmis tööst loobuma, kui riik neile selle eest raha maksab, selgus juunis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel kodanikupalga idee testimiseks läbi viidud Turu-uuringute ASi küsitlusest.
EKRE liige Mare Liiger küsib avalikus kirjas president Toomas Hendrik Ilvese käest, miks ta ei suvatse mõista eestlasi ega püüa teeseldagi, et talle läheb korda Eestimaa saatus.
Kui uurida Eestis õhutatava sõjahüsteeria tausta, tekib hulganisti huvitavaid ja "kiuslikke" küsimusi, leiab ettevõtja, sotsiaalteaduste magister ja Nõmme Raadio omanik Harry Raudvere.
Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu kutsub presidendiks pürgijaid üles sõnastama kolm ettepanekut, et viia sündimus taastetasandile.
Eesti euroskeptilised poliitikud rõhutavad, et Euroopa Liit peab pärast Suurbritannia väljaastumist muutuma ja tagama rahvusriikide suveräänsuse.
Eestil on plaanis Euroopa Nõukogu (EN) eesistujana rõhuda inimõiguste arengule sotsiaalmeedias ja internetikeskkondades ning töötada selle nimel, et vihakõne oleks internetis karistatav.
