Eesti riik rajati vanaisade poolt klassikalistele euroopalikele printsiipidele: isikuline kultuur, kus iga inimese areng on eesmärk iseeneses, demokraatlik ühiskonnamudel koos võimude lahususega, õigusriik, eraomandi iseenesestmõistetavus, usu- ja mõttevabadus, kultuuriautonoomia vähemusrahvastele kui tolerantsuse väljendus, ametiühinguliikumine ning humanistlike põhimõtete austamine.
President Kersti Kaljulaid rääkis Soome rahvusringhäälingule, et mujalt Eestisse tulnud inimestele on tarvis õpetada eesti keelt ning et seda tehes kasvatame ka eesti keele kõnelejate hulka, mida madal sündimus ei taga.
Eesti Vabariigi 100.
Davosi majandusfoorumil viibiv Eesti peaminister Jüri Ratas ütles Ameerika telekanali CNBC reporterile antud intervjuus, et inimlikul tasandil saavad eestlased ja venelased omavahel hästi läbi, ning rõhutas samuti tugevaid kultuurilisi sidemeid Eesti ja Venemaa vahel.
Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev vaatleb Objektiivi saatesarjas "Eesti ida ja lääne vahel" Eesti ajalugu kahe suure tsivilisatsiooni hõõrdepunktis.
Räägitagu vajadusest võidelda vihakõnede vastu mida iganes, see on suunatud vaid eestlaste ja eestluse vastu, sest sellega tahetakse karistada ainult meid meie vihaste ütlemiste eest, mis tulenevad nördimusest meile tehtava ülekohtu pärast, kirjutab rahvuslane ja ajakirjanik Jüri Kukk ning tõdeb, et Eesti riik omi – eestlasi – ei kaitse, ta kaitseb kõiki võõraid eestlaste eest.
Võõra keele ja usuga ning võõrast kultuuriruumist pärit inimeste sissetoomine ja klassikalise rahvust taastootva, naisest ja mehest koosneva perekonna õõnestamine osutab arengutele, mille suhtes pole rahvuslastel enam võimalik vait olla.
Luuletaja, teatrikriitik ja kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu leiab Vikerraadio päevakommentaaris, et erinevalt eestlastest olevat prantslastel, mille poole püüelda – selleks on võrdsus, vabadus ja vendlus.
Rahvusringhäälingu teatel on kasvanud eestlaste toetus Euroopa Liidule ja samuti kasvab nende eurooplaste hulk, kelle arvates võetakse nende häält EL-i tasandil kuulda.
Sellest, kuidas eestlased sada aastat tagasi Venemaa pealinnas Peterburis ehk tollase ametliku nimega Petrogradis priiust nõutasid, annab põgusa ülevaate Roland Tõnisson.
