Varro Vooglaid pöördus "Pealtnägija" juhi Mihkel Kärmase poole küsimusega, kuidas kavatsetakse tegutseda, et parandada sadade tuhandete inimeste silmis loodud väärkuvand, justkui olnuks 2018.
Harju maakohus tegi eile teatavaks otsuse, millega jättis täies ulatuses rahuldamata sakslasest politoloogi Florian Marcus Hartlebi poolt Varro Vooglaiu, Markus Järvi ning Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) vastu esitatud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks.
Eelmisel kevadel Varro Vooglaiu ja Markus Järvi vastu rohkem kui 100 000 euro suuruse kahjunõude esitanud Florian Hartleb ja Teele Holmberg pöördusid nüüd hagiga kohtusse, nõudes väidetavalt ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavate väidete ümberlükkamist ning kahju hüvitamist.
Objektiiv kutsub lugejaid üles toetama annetustega kohtulahingut Florian Hartlebi ja Teele Holmbergi vastu, sest asjatundliku ja kogenud advokaadi palkamisega kaasnevad suured rahalised kulutused.
Eile lõuna paiku laekus Varro Vooglaiu ja Markus Järvi e-postkasti Florian Hartlebi ja Teele Holmbergi poolt palgatud advokaadi kiri, millega nõutakse väidetavate ebaõigete väidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest kahju hüvitamist summas 110 000 eurot.
Lapsevankri skandaali sattunud Eesti 200 liige Florian Hartleb väitis Saksa meediaväljaandele Deutsche Welle antud intervjuus, et EKRE näol on tegemist radikaalse paremäärmusliku erakonnaga, mis kütab üles põhjendamatut pagulashirmu.
Eile lõppenud riigikogu valimised harvendasid oluliselt revolutsiooniliste jõudude ridu parlamendis ning tõid sinna senisest oluliselt rohkem konservatiivsete ja vasturevolutsiooniliste hoiakutega saadikuid.
Pärast mitmeid skandaale on uue erakonna Eesti 200 käekiri ja modus operandi selgelt välja joonistunud – tegemist on provokatsiooniparteiga, kes provotseerib eelkõige tähelepanu saamiseks, kuid nüüdseks ilmselt ka lihtsalt hasardist, et kompida ja nihutada ühiskondliku taluvuse piire.
Eesti 200 juhtkond püüavad infooperatsiooni kaudu summutada ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel aset leidnud näotu provokatsiooni pinnalt üles kerkinud skandaali, aga seda ei tohi lubada teha.
Selle asemel, et tunnistada Eesti 200 liikmete süüd last ohtu seadvas provokatsioonis, asus erakonna juht Kristina Kallas süüdistama teisi Eesti 200 poliitilises ründamises.
