Mulle on alati olnud raske mõista, miks peaks inimese soovmõtlemist arvestama siis, kui luulud on seksuaalsed, majanduslikke luule aga ei soosita ega mõisteta ega rahastata ega seadustata.
Luulukontrolli mõtteroima erisaade käsitleb ühe kodumaise maasikaplantaatori agooniat ning siirdub seejärel vaenukõne seaduseks nimetatud tsensuurieelnõu juurde: mida arvab suukorvistamisest kirjanik Mihkel Mutt ja kas ta üldse on kirjanik?
Pedofiilsed pildid ei ole komberuumi küsimus, nagu ka Slava Ukraini ja kodanik Lehtme rahaasjad, need teemad on terve talupoja mõistuse vaadates ilmselgelt kohtu ja politsei pädevuses.
On ilmselge, et Slava ja Lehtme on teinud tõhusat tööd putinistliku telje õlitamiseks.
Luulukontrolli järjekordne seksuaalrevolutsiooni tavasaade on lühike ülevaade vaimuinimeste palvekirjast kontrolli alt väljunud riigikogu enamlastele.
Poleks üldse olnud vaja Smuuli küüditamisega tüüdata, mõni kulak ees või taga – ajaloo objektiivse arengu vastu ei saa keegi.
Luulukontrolli tugeva kiiksuga tehiskommunisti erisaade on abiks raske juhtumi lahendamisel: meie patsiendiks on seekord ilmselgelt nõdrameelne tehisintellekt.
Selge see, et sõda on kellelgi väga vaja ja Eesti seadused takistavad ohjeldamatut sõjategevust.
Luulukontrolli vaimse tervise erisaade on heatahtlikum ja abivalmim kui eales varem – Eesti Kirjanike Liit on sattunud ülimalt keerulisse ja ebameeldivasse olukorda hääletades üldkogul küüditaja J.
Luulukontrolli seksuaalrevolutsiooni tavasaade koondab oma tähelepanu haridusministeeriumi algharidusega nõuniku vaimsele pärandile kitsamalt, seksuaalrevolutsionääride haridustasemele laiemalt ja mõistagi ka kväärarenguga noorukite kirjeldamatutele kannatustele haridussüsteemis.
