Fookuses: Lepanto lahing peab olema eeskujuks tänapäeva Euroopale ja Eestile
448 aastat tagasi 7.
448 aastat tagasi 7.
Ristisõdadest rääkides oleme millegi pärast unustanud, et nendele eelnes 400 aastat islami vägivaldset pealetungi, mis juba aastal 732 jõudis Prantsusmaa südamesse, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.
Me ei taha olla “eurooplased” sellistena, nagu soovivad meid näha Lääne-Euroopa poliitilised juhtfiguurid.
Ungari julgeolekuekspert József Horváth juhtis hiljutises intervjuus tähelepanu tõsiasjale, et Lääne-Euroopas on terved linnaosad muutunud no-go tsoonideks, mistõttu tuleb eurooplastel endalt küsida: “Kas me tahame anda käest vanematelt päritud maad, linnad ja korterid – või kavatseme me neid kaitsta?
Nähtuvalt Austria teaduste akadeemia ja Viini Wittgensteini keskuse uuringust Euroopa rahvastikutrendide kohta vahemikus 1990-2017 tuleneb praktiliselt kogu rahvastiku juurdekasv Lääne-Euroopas migratsioonist.
Erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) liidri Alexander Gaulandi hinnangul tulenevad nii migratsioonikriis kui sellega seonduvad poliitikad Läänes valitsevast enesevihkamisest.
Ungari peaminister Viktor Orbán ütles eile, et “kristlus on Euroopa viimane lootus,” olles süüdistanud poliitikuid Brüsselis, Berliinis ja Pariisis “kristliku kultuuri allakäigu ja islami pealetungi” põhjustamises.
Venelaste enesekindlus, ida-eurooplaste alahoidlikkus ning Aasia ja Aafrika hõlpeluotsijate agressiivsus ning nutikus poliitkorrektsusest kasu lõikamisel on igati üle Lääne liberalismi pseudosallivusest ja -inimlikkusest.
Kolumnist Roland Tõnisson kirjutab, et kaua rahus elanud eurooplased ei oska enam reageerida ei kallaletungile ega sissetungile.
Ekspeaministri ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi hinnangul peaksid eestlased aru saama, et kooseluseadus viib Eesti Lääne-Euroopa ja Põhjamaade sallivate riikide hulka, eemale “punetavast” idast.