Veiko Vihuri: kas liberaalne demokraatia ja õigusriik on ohus?
Vaba ja demokraatlik ühiskond peab ometi saama mingil viisil oma erimeelsusi lahendada.
Vaba ja demokraatlik ühiskond peab ometi saama mingil viisil oma erimeelsusi lahendada.
Välismaiste liitlaste abiga on kodumaised "valged jõud" vallandanud info-kodusõja, mille eesmärgiks on poliitiline omakasu, tagajärjeks aga rahva tülliajamine ja lõhestamine.
Guy Verhofstadti ja Viktor Orbáni vastuseisus väljendub Euroopa kriis, mille raskuskese jaotub globalistide ja rahvuslaste lepitamatute erimeelsuste vahel.
Eesti valitsuse kommunikatsioonibüroo on asunud koostöös suurte internetiplatvormidega kaitsma eelseisvaid riigikogu ja Euroopa parlamendi valimisi pahatahtliku väärinfo ja mõjutustegevuse eest.
Kui Eesti peaks valima Euroopa liberaalse ja mitteliberaalse leeri vahel, siis "kindlasti ei ole meil oma väärtustele tuginedes väga keeruline selles valikus poolt valida", vahendab Postimees välisminister Sven Mikserit, kes esines raadiokanalis R2.
"Liberaalse demokraatia" ja "euroopalike väärtuste" silmakirjalike loosungite taha varjunute eesmärgiks ei ole mitte rahvaste heaolu tõstmine ja inimõiguste tagamine, vaid ühiskondade veenmine, et muud võimalust kui alluda pankade ja suurkorporatsioonide "demokraatlikule" võimule ei ole, kirjutab Tiit Madisson.
Ungari peaminister Viktor Orbáni kuulutas juuli lõpus Bálványosis avatud suveülikoolis peetud kõnes peatset lõppu "liberaalsele demokraatiale", mida tema sõnul asendab illiberaalne või kristlik demokraatia.
Tšehhi ajakirjanik Martin Ehl kirjutab sealse ajalehe Hospodářské Noviny päevakommentaaris, et Ungari peaminister Viktor Orbán näeb tuleval aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste valguses "võimalust viia täide oma ammune unistus: ta tahab olla peamisi liidreid Euroopas ning muuta Euroopa Liidu omavahel lõdvalt seotud rahvusriikide ühenduseks.
Õnneks on kätte jõudnud liberaalse autoritaarsuse murenemise aeg.