Eesti Vabariigi presidendiks ei peaks kandideerima see, kes arvab, et Eesti iseseisvus on hästi tagatud siis, kui Tartu rahulepingus paika pandud Eesti ja Venemaa vahelist riigipiiri nihutatakse "heanaaberlikult" lääne poole, leiab Harri Kivilo.
Seni, kuni rahvale kui kõrgeima riigivõimu kandjale pole põhiseaduse täienduste teel loodud otsedemokraatlikku võimalust presidenti valida, pole ka erilist mõtet rääkida "kogu rahva presidendist", ütleb Markus Järvi nädalakommentaaris.
Presidendiks kandideerimise soovist teatanud välisminister Marina Kaljurand leiab, et kooseluseadus on kooskõlas Eesti põhiseaduses väljendatud võrdsuse printsiibiga ning väljendab Eesti kodanike enamuse seisukohti.
Ungari peaminister Viktor Orbán ütles esmaspäeval põhiseaduse viiendale aastapäevale pühendatud kõnes, et Ungari islamiseerumine on põhiseaduses keelatud, kuna riigi alusdokument kaitseb ungari keelt ja kultuuri.
Türgi parlamendi spiiker Ismail Kahraman ütles Istanbulis toimunud konverentsil, et Türgil kui moslemitest enamusega riigil peaks olema religioosne põhiseadus, mis ilmalikkust ei tunnista.
Alljärgnev on Varro Vooglaiu poolt 27.
Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri usutlus Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimehe Varro Vooglaiuga keskendub Eesti demokraatia praeguse olukorra analüüsimisele ja sellele, kuidas kitsaskohtadest üle saada.
Ajaloolased Jaak Valge ja Kaja Kumer-Haukanõmm kirjutavad Postimehes avaldatud põhjalikus artiklis, et muu maailma silmis on Euroopa Liidust saanud mannetuse sünonüüm ning et ühiskondlike pingete kasvamist ja ühiskonna lõhestumist aitaks ära hoida otsedemokraatia võimaluste taastamine.
Vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi hinnangul näib peale kooselu ja abielu piiri hägustumist homoabielu igati loogilise sammuna.
Vandeadvokaat Risto Agur kirjutab, et kui kooseluseaduse rakendusaktid ei kogu vähemalt 51 riigikogu liikme toetust ja jäävad vastu võtmata, siis kooseluseadus uuest aastast ei jõustu.
