Kolumn: kristlik rahvusriik või ilmalik liberaaldemokraatia?
Sekulaarne ehk ilmalik riik (mida Eesti praeguse põhiseaduse järgi õnneks ei ole) kujutab endast otsest kultuurilist katkestust, revolutsioonilist institutsiooni.
Sekulaarne ehk ilmalik riik (mida Eesti praeguse põhiseaduse järgi õnneks ei ole) kujutab endast otsest kultuurilist katkestust, revolutsioonilist institutsiooni.
Allar Jõksi ja teiste presidendikandidaatide väide, nagu oleks kooseluseaduse tühistamine põhiseaduse vastane, ei kannata õigusteoreetilisest vaatevinklist kriitikat, kirjutab oma repliigis Varro Vooglaid.
Ajaloolane Jaak Valge usub, et arvamusartikli pärast vallandatud ajalooõpetaja Priit Dievese juhtum võib kujuneda murranguliseks ning kaalul on see, kas Dievesel ja teistel kodanikel on üldse õigust taolisi mõtteid avaldada.
Eesti Vabariigi kodanik Harri Kivilo esitab presidendile ja riigikogu liikmetele küsimuse, miks oli vaja kooseluseaduse abil seadustada homoseksuaalsete isikute kooselu, mida põhiseadus ei keela ega takista, ja muuta see abielusarnaseks institutsiooniks, minnes vastuollu põhiseaduse arusaamaga perekonnast.
Eesti Vabariigi presidendiks ei peaks kandideerima see, kes arvab, et Eesti iseseisvus on hästi tagatud siis, kui Tartu rahulepingus paika pandud Eesti ja Venemaa vahelist riigipiiri nihutatakse "heanaaberlikult" lääne poole, leiab Harri Kivilo.
Seni, kuni rahvale kui kõrgeima riigivõimu kandjale pole põhiseaduse täienduste teel loodud otsedemokraatlikku võimalust presidenti valida, pole ka erilist mõtet rääkida "kogu rahva presidendist", ütleb Markus Järvi nädalakommentaaris.
Presidendiks kandideerimise soovist teatanud välisminister Marina Kaljurand leiab, et kooseluseadus on kooskõlas Eesti põhiseaduses väljendatud võrdsuse printsiibiga ning väljendab Eesti kodanike enamuse seisukohti.
Ungari peaminister Viktor Orbán ütles esmaspäeval põhiseaduse viiendale aastapäevale pühendatud kõnes, et Ungari islamiseerumine on põhiseaduses keelatud, kuna riigi alusdokument kaitseb ungari keelt ja kultuuri.
Türgi parlamendi spiiker Ismail Kahraman ütles Istanbulis toimunud konverentsil, et Türgil kui moslemitest enamusega riigil peaks olema religioosne põhiseadus, mis ilmalikkust ei tunnista.
Alljärgnev on Varro Vooglaiu poolt 27.