Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper avaldas Twitteri vahendusel nördimust, et valimisjaoskondades pole pandud infot välja ka vene ja inglise keeles.
Sotsiaalministeeriumis on välja töötatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse laiendada diskrimineerimiskeeldu.
Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul tasub vaadata vaid Euroopa ja Eesti iibetrende mõistmaks, et tähtsamat ülesannet kui traditsioonilise perekonna tugevdamine meie ühiskonnal ei olegi.
Ligi kaks kolmandikku (63%) valimisealistest Eesti Vabariigi kodanikest pooldab põhiseaduse muutmist nii, et Eesti õigusruumis käsitletaks kehtiva abieluna üksnes mehe ja naise vahelist abielu, sõltumata sellest, kas see on sõlmitud Eestis või välismaal, selgus Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) poolt tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud küsitluse tulemustest.
Mis on ühiskonnale parem: kas parteide "orjastatud" ja üksnes näiliselt oma tegudes sõltumatud saadikud, või tuleks põhiseadust muuta nii, et valijail oleks võimalik saadikuid ohjata, küsib Robert Vill ja väljendab arvamust, et üks võimalik areng on praeguse, parteidele delegeeritud esindusdemokraatia asemel liikuda valijakeskse demokraatia suunas.
Kui Eesti riik ei ole mõeldud eesti rahvale, siis kellele ta mõeldud on, küsib Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas ning toonitab, et rahvusriigi ideaali naeruvääristamisele ja häbimärgistamisele tuleb otsustavalt vastu astuda.
Endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste (Reformierakond) kirjutab Postimehes, et kuulutades kiiresti välja koalitsiooni poolt läbi surutud kobarseaduse tegi president Kersti Kaljulaid oma ametiajale viletsa alguse.
Sekulaarne ehk ilmalik riik (mida Eesti praeguse põhiseaduse järgi õnneks ei ole) kujutab endast otsest kultuurilist katkestust, revolutsioonilist institutsiooni.
Allar Jõksi ja teiste presidendikandidaatide väide, nagu oleks kooseluseaduse tühistamine põhiseaduse vastane, ei kannata õigusteoreetilisest vaatevinklist kriitikat, kirjutab oma repliigis Varro Vooglaid.
Ajaloolane Jaak Valge usub, et arvamusartikli pärast vallandatud ajalooõpetaja Priit Dievese juhtum võib kujuneda murranguliseks ning kaalul on see, kas Dievesel ja teistel kodanikel on üldse õigust taolisi mõtteid avaldada.
