KOLUMN ⟩ Jüri Kotšinev: nirune aeg ja nirused natuurid valitsevad tänast Eesti kultuurimaastikku
Teater on vahetanud oma koha tegeliku argieluga.
Teater on vahetanud oma koha tegeliku argieluga.
Noori tuleks kasvatada nii, et neile jääks vähemalt võimalus ise kunagi valik teha, kas nad tahavad laisalt ja lodevalt poris püherdada või kõiki oma võimeid arendades ilu ja arukuse parnassile püüelda, kirjutab Malle Pärn oma mõtiskluses kunsti ülesehitavast või lammutavast toimest ühiskonnas.
Vastuolulise Šveitsi lavastaja Milo Rau järjekordne katse teatrikülastajaid šokeerida toob Genti linnateatris lavale alasti näitlejad, kes Aadamaks ja Eevaks kehastudes laste silme all simuleeritud suguakti etendavad.
Tilluke Tennessee linn seisab silmitsi pervertide protestimiitinguga pärast seda, kui astus samme kohaliku transseksuaalide trupi tegevuse seiskamiseks.
Mitte miski ei tekita vasakliberaalsetes kultuuriringkondades suuremat hüsteeriat kui väiksemgi osutus, et teatud asjaolude saabudes võidakse kaotada aastatega sisse töötatud soe koht n-ö pumba juures, tõdeb Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Igaühele kuulub Eesti vabariigis sõna-, kunsti- ja arvamusvabadus, aga kellelegi ei kuulu õigust nõuda, et valitsus rahastaks selle vabaduse teostamist teistelt inimestelt karistuse ähvardusel kokku kogutud maksurahaga, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses teatri NO99 nõukogu esimehele Kaarel Ojale.
Keeruline on praegu Euroopas ja Eestis toimuvat nimetada kultuurikonfliktiks.
Kes veel ei ole näinud Draamateatris mängitavat lavastust "Wabadusrist", sel tasuks tõtata, kuna see suurepärane ja erakordselt olulise sõnumiga etendus tuleb lavale veel vaid loetud korrad.