Meeleavaldajad mullu Londonis Ecuadori saatkonna eest WikiLeaksi asutajale Julian Assange'ile vabadust nõudmas. Ajakirjanikega räägib Austraalia advokaat Jennifer Robinson. Foto: Scanpix

InfoWarsi asutaja Alex Jones süüdistas eile teravalt USA presidenti Donald Trumpi tema administratsiooni poolt Julian Assange'i vastu sõja kuulutamises pelgalt pool aastat pärast seda, kui ta kampaaniat pidades tuhandete inimeste ees WikiLeaksile armastust avaldas.

"Sa eksid sellega rängalt," hoiatas Jones Trumpi ning tuletas talle meelde, et justnimelt vastaskandidaadi kriminaalse tegevuse paljastamine WikiLeaksi poolt "tõi sulle võidu. P**gu päralt, vabandust – kuidas saad sa seda teha, president Trump?" hüüdis Jones.

Kuula Jonesi süüdistust ZeroHedge'i vahendusel ning meenuta omaaegseid WikiLeaksi toetavaid avaldusi nii Trumpi kui tema poolt ametisse määratud CIA direktori Mike Pompeo suust.

Teiste hulgas on Julian Assange'ile süvariigi tegevuse paljastamise eest varasemalt tunnustust avaldanud endine kõrge USA riigiametnik dr Steve Pieczenik.

Majandusteadlase ja ajakirjaniku Paul Craig Robertsi hinnangul on Trump süvariigi vang.

Endine kongresmen ja presdidendikandidaat Ron Paul ei jõua Trumpi metamorfoosi ära imestada ning kirjutab oma selle nädala kolumnis, et presidendi pöördumine vilepuhujate vastu on tema jaoks administratsiooni esimese saja päeva suurim pettumus ning peegeldab silmakirjalikkust.

"Trumpi administratsiooni poolt vilepuhujatele ja ennekõike Wikileaksile sõja kuulutamine on uue võimu esimese saja päeva üks kõige suuremaid pettumusi. Donald Trump ratsutas Valgesse Majja lubadusega, et ta asub "sood kuivendama", andes mõista, et plaanib Washingtonis valitsevate võimugruppide kaardid segi lüüa. Vallandades aga nende samade võimugruppide jõu nende tagasihoidjate vastu – vilepuhujate ja nende paljastuste avaldajate vastu – on ta pööranud selja teda ametisse aidanud valijatele," selgitas Paul.

Samal ajal on Prantsuse presidendiks pürgiv Marine Le Pen lubanud oma võidu korral Assange'ile Prantsusmaal varjupaika ja/või kodakondsust pakkuda.