Umbes 70 000 inimest avaldas Tšehhis meelt kõrgete energiahindade vastu ning nõudis valitsuse tagasiastumist, 3. septembril 2022, Prahas, Wenceslase väljakul. Foto: Scanpix

Laupäeval avaldas Tšehhi pealinnas Prahas hinnanguliselt 70 000 inimest meelt oma riigi valitsuse vastu, kellelt nõutakse tugevamaid samme kõrgete energiahindadega võitlemisel. Samuti väljendati vastuseisu Euroopa Liidule ja NATOle.

Meeleavalduse nimega "Tšehhi Vabariik esimesena" korraldasid nii parempoolsed kui ka vasakpoolsed liikumised. Esindatud oli näiteks immigratsioonivastane Vabaduse ja Otsedemokraatia Partei (SPD), aga ka kohalik kommunistlik partei. Lisaks eelnevalt nimetatule protesteeriti ka energiahindade tõusust tuleneva inflatsiooni, koroonavaktsiinide ja immigrantide vastu, vahendab Deutsche Welle.

Samuti leidsid meeleavalduse korraldajad, et Kesk-Euroopas paiknev Tšehhi peaks olema sõjaliselt neutraalne ning sõlmima otselepingud gaasitarnijatega, sealhulgas Venemaaga, vahendab Reuters. Ühtlasi leiti, et Ukraina sõjapõgenikud ei peaks püsivalt nende riiki jääma.

Meeleavaldajad kritiseerisid ka valitsuse Venemaa vastaseid sanktsioone, mis kehtestati Ukraina sõja tõttu, kuna need tõstavad gaasi ja elektri hinda. Valitsusele heideti ka ette, et nad ei ole suutnud toime tulla kerkivate energiahindadega.

Meeleavaldajate sõnul pöörab nende valitsus rohkem tähelepanu Ukrainale kui oma kodanikele. "Parim ukrainlastele ja kaks kampsunit meile," oli kirjas ühel plakatil, mis juhtis tähelepanu talvistele küttekuludele.

Tšehhi, mis on hetkel Euroopa Liidu eesistujariik, on võtnud vastu umbes 400 000 Ukraina sõjapõgenikku ning osutanud sõjast räsitud riigile olulist sõjalist ja humanitaarset abi.

"Meie meeleavalduse eesmärk on nõuda muutust, peamiselt energiahindade probleemi lahendamisel, eriti elektri ja gaasi osas, mis hävitab meie majanduse sel sügisel," ütles üks ürituse korraldajatest Jiří Havel.

Bloombergi andmetel on Tšehhi inflatsioon, mis on peamiselt tingitud kasvavatest eluasemekuludest ja energiahindadest, hetkel kõrgeimal tasemel alates 1993. aastast ning keskpanga prognooside kohaselt kerkib lähikuudel umbes 20 protsendini.

Meeleavaldajad nõudsid ka praeguse koalitsioonivalitsuse tagasiastumist, mida juhib konservatiivne peaminister Petr Fiala ning mis astus ametisse mullu detsembris.

Meeleavaldus leidis aset päev pärast seda kui valitsus elas üle opositsiooni algatatud umbusaldushääletuse kõrge inflatsiooni ja kõrgete energiahindade tõttu. Reutersi hinnangul on see näide sellest kuidas Euroopa energiakriis ja sellest tingitud inflatsioon tekitavad üha enam poliitilist ebastabiilsust.

Peaminister Petr Fiala sõnul ei tegutse meeleavaldajad aga riigi parimates huvides. "Protest Václavi väljakul kutsuti esile venemeelsete jõudude poolt, kes esindavad üsna äärmuslike positsioone ega tegutse Tšehhi Vabariigi huvides," ütles Fiala, lisades samas, et kõigil on õigus meelt avaldada.

"On selge, et Vene propagandat ja desinformatsioonikampaaniaid esineb meie territooriumil ning mõned inimesed lihtsalt kuulavad neid," selgitas ta.

Tšehhi valitsus kavatseb sel nädalal kokku kutsuda Euroopa Liidu riikide hädakoosoleku, et leida ühine lähenemine energiakriisiga toime tulemiseks.

Toimetas Martin Vaher