Kersti Kaljulaid. Foto: Scanpix

Endine Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam (Isamaa) nõuab, et president kutsuks reaktsioonina Reformierakonna riiki kahjustavatele ja skandaalsete muudatusettepanekutele kokku riigikaitsenõukogu.

“Tänane olukord osutab, et kaks parlamendierakonda on väljendanud selget poliitilist tahet mitte alluda parlamentaarse enamusdemokraatia reeglitele, asudes tõkestama parlamendi normaalse otsustelangetamise protseduuri. Sellega on nad endid õigusriigi poliitiliste jõududena kompromiteerinud,” tõdeb Kelam avalduses. 

“Seda osutab vahendite valik või õieti valimatus, millega laskuti allapoole igasugust kõlbelisuse ja poliitilise vastutustunde piiri. Sõgedas mängulustis pidurdada parlamendi enamuse programmi eluviimine ei hoolitud sisust,” märgib Kelam.

“Reformierakonna juhi Kaja Kallase sõnul kohustas ta igat oma fraktsiooni liiget kokku kirjutama sada muudatusettepanekut, mille eesmärk polnud ettekavatsetult sisuline, vaid üksnes riigikogu töö blokeerimine mis iganes vahenditega. Milleks? Et takistada kõrgeima riigivõimu kandjal, EV kodanikkonnal teostada  oma põhiseaduslikku õigust ning avaldada arvamust eesti rahva kestmist ja tulevikku puudutavas põhimõttelises küsimuses,” märgib Kelam.

“Tänaseks on opositsioon ise piisava selgusega tõendanud, et rahvahääletus on möödapääsmatu. Kui reformierakond ja sotsiaaldemokraadid soovivad jätkata Eesti avaliku elu arvestatavate jõududena, siis on nende vastutustundlikel liikmetel, keda usun olevat selge enamuse, aeg oma sõna sekka öelda,” leiab Kelam.

“Kaja Kallas andis oma fraktsiooni kõigile liikmeile korralduse kindlas suunas liikuda koos vaba isikliku valikuga.  Jah, küsimus pidi ju olema kvantiteedis, mitte kvaliteedis. Ometi, tema ettevõtmine kahjustas bumerangina just kvaliteeti. Selline käitumine Eesti suurima erakonna juhi poolt ei ole vabandatav,” seisab Kelami avalduses.

Kelam leiab, et antud olukorras peab president viivitamatult kokku kutsuma riigikaitsenõukogu. 

“Kui seda hiljuti tehti selleks, et saada kontrolli alla USA valimiste usaldusväärsuse kriitika, siis antud juhul on küsimus Eesti julgeolekupoliitiliste põhialuste ning ühtsesse kaitseliitu kuuluvuse kompromiteerimises, seda mitte üksnes USA, vaid kõigi meie liitlaste silmis, tekitades Eesti riigile vahetu ohu.”

Toimetas Markus Järvi