Emeriitprofessor Ülo Vooglaid. Foto: Scanpix

Hariduse elutöö preemia saanud emeriitprofessor Ülo Vooglaid peab Eesti koolivõrgu nõrgimaks lüliks ülikoole, sest ülikoolides surutakse eesti keelt nurka, mis tema hinnangul võrdub riigireetmisega, vahendab ERR.

"Ma väga-väga muretsen selle pärast, et kuidagi hiilib mingisuguste ettekäänete varal sisse eesti keele nurkasurumine. Ma arvan, et see on palju hullem riigireetmine, kui mingisugused Dressenid on suutnud. See on äärmiselt ohtlik ja mina ei usu, et ülikoolis õppejõud või rektorid või prorektorid ei saa aru, mis nad teevad. Ma arvan, et nad saavad aru ja teevad meelega," selgitas ta.

Vooglaiu sõnul tuleks eesti keele kaitsmiseks ümber teha ülikoolide seadused, kuna kultuuriline iseregulatsioon ei näi selles osas toimivat. Samuti on tema hinnangul tarvis võtta kasutusele "üsna resoluutseid meetmeid inimeste suhtes, kes on käitunud kõlvatult."

Ma väga-väga muretsen selle pärast, et kuidagi hiilib mingisuguste ettekäänete varal sisse eesti keele nurkasurumine. Ma arvan, et see on palju hullem riigireetmine, kui mingisugused Dressenid on suutnud.

Hiljuti TTÜ asemel uue nimelühendi TalTech kasutusele võtnud Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo hinnangul aga muretsemiseks põhjust pole. Tema arvates tuleks pigem teha paremat selgitustööd, miks ingliskeelseid õppekavu tarvis läheb.

"Ma arvan, et lugupeetud professor on veidi halvasti kursis sellega, mis on tegelik olukord. Kindlasti tuleb eesti keelele pöörata tähelepanu, aga midagi katastroofilist sündimas ei ole ja ülikoolide nõukogud on minu arvates väga vastutustundlikud."

Aaviksoo selgituste kohaselt tuleb ingliskeelseid õppekavu juurde kahel põhjusel – nii seetõttu, et mõnel erialal pole piisavalt eestikeelseid tudengeid, kui ka seepärast, et sageli puudub eestikeelne õppekirjandus.

Juba 2013. aastal võis Postimehe vahendusel lugeda, et sellal kui Lätis ja Leedus kaitstakse inglise keeles vaid 20 protsenti doktoritöödest, on Tartu Ülikoolis jõudnud vastav arv 80-ni ning emakeelsed väitekirjad jäävad valdavalt vaid eesti filoloogide pärusmaaks. Seejuures ei ole rahvusülikoolis enam võimalik isegi magistritasemel õppida filosoofiat eestikeelses programmis.