Foto: Antonio Guillem, Bigstockphoto.com

Mis on liigvarajaste ja juhuslike seksuaalsuhete ohud? Need on inimeseti erinevad. Mõned emotsionaalsed tagajärjed on lühiajalised, aga siiski tõsised. Mõned kestavad väga pikka aega, mõjutades isegi abielu ja lastekasvatamist, kirjutab Thomas Lickona laupäeviti Objektiivis ilmuva hakkavas artiklisarjas.

Sissejuhatus

Kaotasin süütuse, kui olin 15. Mu poiss-sõber ja mina arvasime, et armastame teineteist, aga kui me seksiga alustasime, hävitas see kogu meie armastuse täielikult. Mulle tundus, et ta ei taha enam veeta aega minuga, vaid ainult mu kehaga.
Amanda, tudeng

Ma soovin, et keegi oleks rääkinud mulle sugulisest karskusest, kui ma olin keskkoolis. Minu seksuaalne aktiivsus sai just siis alguse. Oma ülikooliaastatele ei taha ma mõeldagi. Soovin, et oleksin end hoidnud oma abikaasa jaoks.
Mike, 26-aastane, abielus

Südame jaoks kondoomi ei ole.
Sugulist karskust propageeriv plakat

Teismeliste seksuaalset aktiivsust käsitlevates aruteludes räägitakse palju raseduse ja haiguste ohtudest, aga palju vähem emotsionaalsetest ohtudest. See on probleem, sest lühiajaliste seksuaalsuhete hävitavad psühholoogilised tagajärjed on vägagi reaalsed. Nende tunnistamine võib aidata noortel teha otsus hoiduda liigvarajastest seksuaalsuhetest ning sellele otsusele ka kindlaks jääda.

See ei tähenda, et juhusuhete füüsilised tagajärjed poleks tõsised. Rasedus on elumuutev sündmus. Seksuaalsel teel levivad haigused, mida tänaseks on üle 20, võivad röövida sult tervise ja isegi elu. Kondoom võib neid füüsilisi riske vähendada, aga mitte kõrvaldada. Umbes 15% rasedusest hoidumiseks kondoomi kasutavatest täiskasvanutest jäävad ühe aasta jooksul lapseootele.[i] Järjepidev ja korrektne kondoomi kasutamine võib sugulisel teel HIV/AIDSi nakatumise riski vähendada umbes 85%, aga ainult juhul, kui seda kasutatakse korrektselt 100% juhtudest. Järjepidev kondoomi kasutamine vähendab klamüüdiasse – naiste viljatuse ühesse peamisesse põhjustajasse – nakatumise ohtu vaid 50%.[ii] Pealegi on järjepidevaks ja korrektseks kasutamiseks võimelised vähesed inimesed.[iii] 100% korrektne kondoomi kasutamine vähendab küll inimpapilloomiviirusesse – emakakaelavähi peamisse põhjustajasse[iv] – nakatumise ohtu[v], aga tähelepanuväärne terviserisk säilib. Mõned haigused levivad nahk-naha kontaktis kogu suguelundite piirkonnas, millest kondoom katab vaid väikest osa.

Seks ja inimsüda

Inimeste jaoks puudutab seks loomulikult palju enamat kui lihtsalt keha. Just seksi emotsionaalne või psühholoogiline dimensioon muudab selle tõeliselt inimlikuks. Meie kogu isik – keha, mõistus ja tunded – on kaasatud. Just seetõttu võivad seksuaalsel lähedusel olla suured emotsionaalsed tagajärjed.

Miks on nii palju raskem rääkida seksiga seotud emotsionaalsetest haavadest – liigvarajase seksuaalse aktiivsuse psühholoogilisest mõjust?

Üheks põhjuseks on, et enamik meist pole kunagi kuulnud seda seksi aspekti käsitletavat. Meie vanemad meiega sellest ei rääkidud. Meedia seksi emotsionaalseid tagajärgi ei kajasta – televisioon ja filmid kujutavad seksi vabana tagajärgedest. Ka arutelu selle üle, mida koolides kondoomide kohta õpetada või kas teismelistel peaks olema retseptivaba ligipääs “SOS”-pillidele, ei puuduta seda, et kondoomid ja pillid ei tee seksi emotsionaalselt turvaliseks. Kui täiskasvanud siis üritavad selgitada oma lastele või õpilastele, kuidas liigvarajane seks võib lisaks tervise kahjustamisele kahjustada ka noore isiksust ja iseloomu, ei leia paljud neist õigeid sõnu või lausuvad üldistusi nagu “Sa oled liiga noor”, “Sa pole valmis” või “Sa pole piisavalt küps”.

Mõnedele liigvarajastele seksuaalse aktiivsuse psühholoogilistele tagajärgedele – nagu näiteks kahetsustunne – pöörataks aga siiski üha suuremat tähelepanu. 2004. aastal USAs läbiviidud teismeliste rasedust ennetava riikliku kampaania küsitluses esitati teismelistele küsimus “Kui oled juba seksuaalselt aktiivne, kas soovid, et oleksid sellega viivitanud?” Kaks kolmandikku vastas jaatavalt.[vi]

Seksi emotsionaalsetest tagajärgedest oleme tegelikult juba ammu teadlikud. Dr Armand Nicholi juunior, Harvardi meditsiinikooli kliinilise psühhiaatria professor kirjeldab uuringut, mida ta 1960. aastatel aitas läbi viia:

“Üsna varsti peale seksuaalse revolutsiooni algust märkasid psühhiaatrid, et uus seksuaalne vabadus on põhjustamas psühholoogilist katastroofi. Hakkasime uurima Harvardi tudengeid, kes kaebasid tühjusetunde ja rusutuse üle.

Avastasime lõhe tudengite sotsiaalse eneseteadvuse ja moraali vahel, mida nad eraelus praktiseerisid. Uus seksuaalne kõikelubavus viis tühiste suhete- ja enesepõlguseni. Paljusid uuringus osalenud tudengeid valdasid mõtted aja kaduvusest ja surmast. Nad igatsesid tähenduslikkust ja moraalset raamistikku.

Kui mõned neist hiljem hülgasid moraalirelativismi mõne selgete väärtustega süsteemi kasuks – tüüpiliselt võttes omaks narkootikumidevaba ja rangete seksuaalsete piirangutega elustiili – paranesid nende sõnul nii suhted vastassooga, eakaaslaste ja vanematega, kui ka nende akadeemilised tulemused.”[vii]

Lisaks juhusuhete kahjulikkusele näitab see Harvardis läbiviidud uuring, et oma seksuaalset käitumist on võimalik muuta ning et seksuaalse enesedistsipliiniga kaasnevad suured hüved.

Mis siis täpselt on liigvarajaste juhuslike seksuaalsuhete ohud?

Need on inimeseti erinevad. Mõned emotsionaalsed tagajärjed on lühiajalised, aga siiski tõsised. Mõned kestavad väga pikka aega, mõjutades isegi abielu ja lastekasvatamist. Paljusid psühholoogilisi tagajärgi on raske kujutleda, kuni oled neid kogenud. Igal juhul ei tohiks seksuaalsete kogemuste emotsionaalset mõju pidada tühiseks. Pisutki järele mõeldes mõistame, et emotsionaalsetel probleemidel võib olla kahjustav, isegi halvav mõju inimese võimele elada õnnelikku ja tegusat elu.

Järgnevates artiklites käsitleme liigvarajaste seksuaalsuhete kümmet emotsionaalset ohtu.

Tõlkinud Maria Vooglaid

[i]     R. A. Hatcher, J. Trussell, F. H. Stewart, et al.“Kontratseptiivne tehnoloogia“ („Contraceptive technology“). 18th Revised ed. (New York: Ardent Media, Inc., 2005).

[ii]    S. Ahmed, T. Lutalo, M. Wawer, et al., „Kondoomikasutusega seotud HIV juhtumite ja sugulisel teel levivate haiguste esinemise sagedus“ (“HIV incidence and sexually transmitted disease prevalence associated with condom use: A population study in Rakai, Uganda”), AIDS, 15 (16) 2001, 2171–2179.

[iii]   USA Riiklik allergiate ja nakkushaiguste instituut. Töötoa kokkuvõte: Teaduslikud tõendid kondoomi efektiivsusest sugulisel teel levivate haiguste ennetamisel. Bethesda, MD, 2001.

[iv]   R. L. Winer, J. P. Hughes, Q. Feng, et al., “Kondoomikasutus ja inimpapilloomviirusesse nakatumise risk noorte naiste puhul” (“Condom use and the risk of genital human papillomavirus infection in young women”), New England Journal of Medicine, 354, 2006, 2645–2654.

[v]    Munoz N., “Inimpapilloomviirus ja vähk: epidemoloogilised tõendusmaterjalid” (“Human papillomavirus and cancer: the epidemiological evidence”), Journal of Clinical Virology, 2000, 19(1-2):1-5.

[vi]   Teismeliste rasedust ennetav riiklik kampaania “Ühel häälel” (“With one voice”) (Washington, D.C., 2004).

[vii]  A. Nicholi, “Noortekultuuri uus dimensioon”. The American Journal of Psychiatry,131, 396–401.