Internet on teinud pornograafia üha kättesaadavamaks. Foto: Bigstockphoto.com

Mis on liigvarajaste ja juhuslike seksuaalsuhete ohud? Need on inimeseti erinevad. Mõned emotsionaalsed tagajärjed on lühiajalised, aga siiski tõsised. Mõned kestavad väga pikka aega, mõjutades isegi abielu ja lastekasvatamist, kirjutab Thomas Lickona laupäeviti Objektiivis ilmuvas artiklisarjas. Täna ilmub kirjutise 3. osa.

4. Enesehinnangu ja eneseaustuse langus

Paljud inimesed kannatavad enesehinnangu languse all, kui saavad teada, et on nakatunud sugulisel teel levivasse haigusse.

Larry polnud enne oma tüdruksõbraga vahekorda astumist inimpapilloomiviirusest (HPV) kuulnud. Varsti pärast seda avastas ta oma suguelunditelt kühmud. Arst ütles talle, et tegu on HPV poolt põhjustatud genitaaltüügastega. Tüükad ei allunud ei happe- laser- ega kirurgilisele ravile. Pärast pikki edutuid ravikuure hakkas Larry kartma, et ei leia tüügaste pärast kunagi naist, kes tahaks temaga abielluda.[i]

Mõnikord viib juhusuhte-järgne enesehinnangu langus järgmiste juhusuheteni, see omakorda taaskord enesehinnangu languseni ehk nõiaringi, millest võib olla raske välja tulla. Seesugust mustrit on kirjeldanud üks internaadiõpetajast noor naine meie kolledžist:

“Meie majas on tüdrukuid, kellel on juba olnud mitu rasedust ja aborti. Irooniliselt kurdavad peaaegu kõik tüdrukud, kes minuga suhetest räägivad, et vihkavad kogu seda kogemust – baare, pidusid, poiste suhtumist ja seksuaalseid ootusi. Ent kuna nende enesehinnang on nii madal, lepivad nad ükskõik, millise poistepoolse tähelepanuga ning asetavad endid üha uuesti olukordadesse, mis neile nii palju muresid põhjustavad.”

Dehumaniseeriv seks põhjustab väärikuse ja eneseaustuse langust mõlemale osapoolele. Ühe keskkooliealise noormehe sõnadega: “Päris kehv tunne on, kui jood peol end purju ja seksid mingi tüdrukuga ning järgmisel hommikul ei mäleta isegi, kes ta oli.”

Üks teine kolledžiõpilane kirjeldab esimese seksuaalse “vallutuse” järgset enesehinnangu langust nii:

“Sain lõpuks ühe tüdruku endaga voodisse kui ma olin 17. Pidasin meie suhet väga kuumaks, aga siis hakkas ta ütlema, et armastab mind ja minu külge klammerduma. Pärast nelja nädalat, mil seksisime nii tihti, kui ma tahtsin, tüdinesin ma temast. Lõpuks jätsin ma ta maha, aga see tegi mu enesetunde veel hullemaks, sest sain aru, et teen talle haiget.”[ii]

Oraalseks ja enesehinnang

Küsitluste andmetel tegelevad paljud tänapäeva noored oraalseksiga ning ei arva, et see on “suur asi”.[iii] Väidetavalt nõuavad mõned poistest oma tüdrukutelt oraalseksi, nagu nad vanasti ootasid head-ööd-suudlust. Juba 2000. aasta aprillis New York Timesis ilmunud artiklis tunnistasid mõned psühholoogid, et nõustavad noori tüdrukuid, kellel on oraalseksis osalemise pärast emotsionaalsed probleemid.[iv]

Vastusena sellele kajastusele pühendasid TV jutusaadete juhid Oprah Winfrey ja dr Phil kumbki terve saate oraalseksi problemaatikale. Dr Phili saates vaatas 13aastane tüdruk otse kaamerasse, pisarad mööda põski alla jooksmas, ning ütles ekraanide ees viibivatele lastele: “Ärge tehke seda… palun ärge tehke seda. Te kaotate kogu eneseaustuse ning edasi lähevad asjad ainult hullemaks, palju hullemaks.”

Alljärgnevalt toome kuus tähtsat punkti, mida noortele oraalseksi kohta tuleb rääkida:

  1. See on kindlasti seksuaalakt. Ühe 15aastase poisi sõnadega: “Mis sa arvad, mispärast seda oraal s e k s i k s kutsutakse?”
  2. See on tavaliselt midagi, mida poisid nõuavad, et tüdrukud neile teeks. Leidub ka tüdrukuid, kes teevad selle vea, et initsieerivad oraalseksi. Sageli arvavad nad, et saavad sel viisil anda poisile seda, mida ta tahab, ning samas rasedust vältida, avastades siis aga, et oraalseks hoopis vähendab lähedust.
  3. Ükski poiss, kes austab tüdrukut või temast hoolib, ei palu tal kunagi seda teha.
  4. Paljud sugulisel teel levivad haigused – kaasaarvatud herpes, klamüüdia ja HPV levivad ka oraalseksi kaudu.[v]
  5. Kui sa oled tüdruk ja sa osaled oraalseksis, võid sa kogeda samasuguseid emotsionaalseid haavu nagu juhusuhte puhul – näiteks enese ärakasutatuna ja alandatuna tundmine.
  6. Kui sa oled poiss ja sa ootad tüdrukutelt oraalseksi, käitud sa autult nii selle tüdruku suhtes (kas sa tahaks, et keegi teeks seda sinu õele?) kui oma tulevase abikaasa suhtes, kui sa peaksid kunagi abielluma (kas see on midagi, mida sa tahaksid oma tulevasele abikaasale rääkida?).

5. Iseloomu rikkumine

Kui kohtleme teisi seksuaalobjektidena, keda võib kasutada iseka naudingu saamiseks, ei kaota me ainult enesehinnangut, vaid muudame ka oma iseloomu – inimest, kelleks me kasvame/areneme. Iga valik, mis me elus teeme, teeb meie iseloomu paremaks või halvemaks. Head valikud tugevdavad meie iseloomu, halvad valikud deformeerivad seda.

Meie südametunnistus on see osa meie iseloomust, mis eristab head halvast ning aitab meil teha häid valikuid. Meie tänases kõike lubavas seksuaalses keskkonnas on paljudel noortel tugevalt moonutatud südametunnistus, mis aktsepteerib lubatavana käitumisviise, mis tegelikkuses on väga valed. Näiteks korraldas Rhode Islandi vägistamise kriisikeskus küsitluse, milles uuriti õpilaste suhtumist “vägisi võetud seksi”. 1700 6.–9. klassi õpilaselt küsiti: “Kas mees võib naisele seksi peale suruda, kui nad on üle poole aasta kohtamas käinud?” Peaaegu kaks kolmandikku poistest vastas jaatavalt ning veel üllatamapanevalt tegi sama ka 49% tüdrukutest.[vi]

Seks võib iseloomu rikkuda, viies valetamiseni vahekorda astumiseks. Tavalised valed on “Ma armastan sind” ja “Mul pole kunagi olnud suguhaigust”. Üks noor mees jutustas, kuidas tema seksuaalne aktiivsus õõnestas ta enesekontrolli, nagu sõltuvus:

“See oli nagu uimasti. Mida rohkem ma seksisin, seda rohkem seksi ma tahtsin. Ma ei suutnud ennast kontrollida ja samas ei leidnud ma sugugi rahuldust.”[vii]

Pornograafia

Interneti leviku kasvuga on pornograafia muutunud üha kättesaadavamaks, saades sellega seoses üheks levinumaks (tüüpiliselt meeste) seksuaalsõltuvuseks.[viii] Oma menukas raamatus “Tõhusate teismeliste seitse harjumust” (“The 7 Habits of Highly Effective Teens”) kirjutab Sean Covey pornograafia hävitavast mõjust südametunnistusele järgmist:

“Nagu ükskõik millisel teisel sõltuvusel, on ka pornosõltuvusel hiiliv algus. See meenutab mulle lugu konnadest, mida ma kord lugesin. Kui panna konn keevasse vette, hüppab ta kohe välja. Aga kui panna ta leigesse vette ja seejärel seda keeta, keeb konn enne ära, kui tuleb selle peale, et välja hüpata. Pornograafiaga on samamoodi: see, mida sa täna vaatad, oleks aasta tagasi tundunud šokeerivana, aga kuna kuumust lisati vähehaaval, ei saanud sa arugi, et su südametunnistust kärsatatakse.”[ix]

Dr Victor Cline, psühhoterapeut, kes on 25 aasta jooksul ravinud sadu pornograafia- ja seksisõltuvuste käes vaevlevaid täiskasvanud mehi, kirjutab:

“Olen avastanud, et peaaegu kõigi minu täiskasvanud seksuaalsõltuvustega patsientide probleemid algasid kokkupuutest pornograafiaga lapse- või teismeeas.”[x]

6. Usalduse kaotus

Noored inimesed, kes tunnevad end pärast seksuaalsuhte purunemist ärakasutatu või reedetuna, võivad tulevastes suhetes kogeda usaldusraskusi. Nad ei taha jälle haiget saada. Abiturient Brian räägib oma loo:

“Astusime tüdruksõbraga esimest korda vahekorda, kui olime 15aastased. Olin temaga peaaegu aasta aega kohtamas käinud ja armastasin teda väga. Ta oli sõbralik, seltsiv ja karismaatiline. Olime teinud kõike peale seksimise, ja siis ühel õhtul ta küsis, kas me ei võiks lõpuni minna.

Paar päeva hiljem läksime me lahku. See oli mu elu kõige valusam aeg. Olin end temale avanud rohkem kui kellelegi teisele – isegi rohkem kui oma vanematele. Muutusin depressiivseks ja närviliseks. Lõpetasin spordiga tegelemise ja tundsin end läbikukkununa. Pärast seda on mul olnud peamiselt üheöösuhted. Ma kardan uuesti armuda.”[xi]

7. Depressioon ja enesetapp

Depressioon on teismeliste seas üha sagedasem, aga uuringud näitavad, et see ei ole miski, mis automaatselt käiks teismeea juurde. Noorte puhul, kes väldivad riskikäitumist – seksuaalsuhteid, uimasteid ja alkoholi – esineb depressiooni kõige vähem, riskikäitumisega seotud noorte – nii noormeeste kui neiude – puhul aga kõige rohkem.[xii] Tüdrukute puhul tõstab ka ühekordne seksuaalsuhete või uimastitega katsetamine märgatavalt depressiooni sattumise riski.[xiii]

Mõnel juhul viib depressioon enesetapu tragöödiani. USAs on enesetapp sageduselt kolmas surmapõhjus 15–24aastaste noorte hulgas. Peaaegu iga viies teismeline tunnistab, et on viimase aasta jooksul tõsiselt enesetappu kaalunud.[xiv]

Raamatus “Seks ja teismeline” kirjutab autor Kieran Sawyer järgmist:

“Mida rohkem suhe meenutab tõelist armastust, seda rohkem noor sellesse investeerib ning seda sügavam on valu, kui see suhe puruneb.”[xv]

Arvestades meie teadmisi purunenud seksuaalsuhete emotsionaalsetest tagajärgedest, on mõistlik arvata, et seesuguste lahkuminekutega kaasnev valu on mõnede noorte depressiooni ja enesetappude üheks põhjustajaks.

Uuringud toetavad seda seost. Ühes Ameerika Lastearstide akadeemia ajakirjas avaldatud uuringus leiti, et seksuaalsete kogemustega 12–16aastaste tüdrukute puhul on enesetapukatsete arv kuus korda kõrgem kui samavanuste tüdrukute puhul, kes on neitsid.[xvi] Ka üleriigilises pikaajalises teismeliste terviseuuringus leiti, et nii poiste kui tüdrukute puhul, kes on seksuaalselt aktiivsed, on depressioon ja enesetapukatsed sagedasemad kui eakaaslaste puhul, kes seksuaalselt aktiivsed ei ole.[xvii]

Tõlkinud Maria Vooglaid

Unarusse jäetud süda, 1. osa

Unarusse jäetud süda. 2. osa

Märkused

[i] Riiklik seksuaal- ja iseloomukasvatuse juhis (Austin, Texas: Seksuaaltervise instituut, 1996).

[ii] J. McDowell & D. Day, “Miks oodata” (“Why wait”). (San Bernadino, CA: Here’s Life Publishers, 1987).

[iii] T. Hoff, L. Greene, & J. Davis, Riiklik teismeliste ja noorte täiskasvanute seas läbiviidud küsitlus seksuaaltervisega seotud teadmiste, hoiakute ja kogemuste kohta. Kaiser Family Foundation, 2003. Iga kolmas selles küsitluses osalenud teismelistest tunnistas, et on osalenud oraalseksis. 40% oraalseksis osalenutest ei omistanud aktile seksuaalvahekorraga võrdset tähendust.

[iv] A. Jarrell, “Teismelise seksi noorenev nägu” (“The face of teenage sex grows younger”), The New York Times (2. aprill, 2000).

[v] “Oraalseks ja sugulisel teel levivad haigused“ (“Oral sex and STDs”), Sexual Health Update (kevad, 2003).

[vi] J. Kikuchi, “Rhode Islandi edukas noortele suunatud ennetusporgramm” (“Rhode Island develops successful intervention program for adolescents”), National Coalition Against Sexual Assault Newsletter (sügis 1988).

[vii] McDowell & Day.

[viii] Riikliku sõltuvuste keskuse (National Center on Addiction and Substance Abuse) läbiviidud uuring ameeriklaste suhtumisest ravimite, alkoholi jm ainete väärkasutamisesse “Teismeliste kohtingud ja seksuaalne aktiivsus”, 2004. Uuringus leiti, et 45% teismelistest tunnistab, et neil on sõpru, kes regulaarselt internetis pornograafiat vaatavad.

[ix] S. Covey, “Tõhusate teismeliste seitse harjumust” (“The 7 habits of highly effective teens”), New York: Fireside Books, 1998, lk 239.

[x] Tsteeritud S. Covey, raamatus „Sinu elu kuus kõige tähtsamat otsust“ („The 6 most important decisions you’ll ever make“). (Salt Lake City: FranklinCovey Co., 2006), lk 208.

[xi]    McDowell & Day.

[xii]   M. W. Waller, et al., „Soolised erinevused depressiivsete sümptomite ning rohtude jm ainete väärkasutamise ja seksuaalse riskikäitumise esinemise sageduses USA noorte seas“ (“Gender differences in association between depressive symptoms and patterns of substance abuse and risky sexual behavior among a nationally representative sample of U.S. Adolescents”), Archives of Women’s Mental Health9, 139–150, 2006.

[xiii] D. Hallfors, et al., “Mis tuleb nooruses esimesena – seks ja narkootikumid või depressioon?” (“Which comes first in adolescence — sex and drugs or depression?”), American Journal of Preventive Medicine29, 163–170, 2005.

[xiv] Projekt “Hardwired to connect” (New York: Institute for American Values, 2003), vt siit.

[xv] Kieran Sawyer, “Seks ja teismeline” (“Sex and the teenager”), Notre Dame, IN. Ave Maria Press, 1990.

[xvi] D. Orr, M. Beiter, & G. Ingersoll, “Liigvarajane seksuaalne aktiivsus kui psühhosotsiaalse riski indikaator” (“Premature sexual activity as an indicator of psychosocial risk”), Pediatrics87, 141–147.

[xvii] R. E. Rector, K. A. Johnson, & L. R. Noyes, “Seksuaalselt aktiivsete teismeliste puhul on depressiooni ja enesetapu tõenäosus suurem” (“Sexually active teenagers are more likely to be depressed and to commit suicide”). Organisatsiooni Heritage Center raport, 2003.