Taani pealinnas Kopenhaagenis toimus kahepäevane Euroopa võimurite jututuba ja Ungari vastuseisu tõttu jäid seekord Ukraina Euroopa Liitu vastu võtmata ning Venemaale alles selle külmutatud varad.
Esimesel ja teisel oktoobril toimunud Euroopa Poliitilise Ühenduse (European Political Community; EPC) jutuoas välistas Ungari peaminister Viktor Orbán üheselt loobumise Ukraina Euroopa Liiduga liitumise vetost. Mis omakorda tähendab Moldova liitumise lükkumist kaugemasse tulevikku. Euroopa Liidus kehtivad mingil määral veel õigusriigi põhimõtted ja uute liiduvabariikide vastuvõtmine toimub seni liiduvabariikide ühehäälsel nõusolekul.
Euroopa Liidu ülemkogu president António Costa üritas arusaamatul põhjusel osutatud EL-iga liitumise ühehäälsuse reeglid asendada "kvalifitseeritud enamusega", kuid selliseks muutuseks läks samuti vaja ühehäälset nõusolekut ja Ungari saatis sellegi mõtte prügikasti. "See kava on surnud," teatas Orbán.
Tippkohtumise lõpus ähvardas korraldajamaa peaminister Mette Frederiksen Ungarit: "Ma ei luba ühel riigil ja kindlasti ma ei luba härra Orbánil langetada otsuseid kogu Euroopa Liidu tuleviku nimel." Taani EL ülemkogu eesistumine kestab käesoleva aasta lõpuni ja kui mingisugusedki õigusriigi põhimõtted peaksid Euroopa Liidus edasi kestma, siis jääb arusaamatuks, kuidas proua Frederiksen härra Orbánile midagi keelata elik lubada saab.
Tänu Orbánile jäeti seekord taas kõrvale Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeni mõte pidada Ukrainas sõda Euroclearis külmutatud Venemaa raha eest. Euroopa Komisjon soovis võtta Venemaa arvelt 140 miljardit eurot ja selle Ukrainale osade kaupa ära anda. Vormiliselt oleks olnud tegemist laenuga, mida Ukraina oleks pidanud maksma tagasi ainult siis kui Venemaa hakkab Ukrainale maksma tekitatud sõjakahjude eest reparatsioone. Kuna midagi sellist ilmselt elus ei juhtu, oleks tegemist uue liiduvabariikide maksumaksjate ja nende mitme põlve järeltulijate laenukohustega.
Orbán näeb põhjusena, miks Euroopa Komisjon nii agaralt toetab Ukraina liitumist Liiduga ja sõda Venemaaga, "brüsseliaanide" võimujanu, nende Euroopa Ühendriikide loomise iha ning teatud seltskonna rahaahnust.
Kohtumisel osales Ukraina President Volodõmõr Zelenskõi, kelle sõnul oli 2014. aastal Ameerika Ühendriikide süvariigi poolt korraldatud Maidani värviline revolutsioon ukrainlaste "vaba tahe", mille tõttu peab Ukraina pääsema EL-i.
"Jah, meil on Ungariga probleeme. Me võime sellest avalikult rääkida, sest Viktor Orbánil on valimised. Minu arvates see ei ole tark, sest tal on valimised ja see on põhjus, miks ta tõkestab 40 miljoni elanikuga riigi teed Euroopa liitu," rääkis Zelenskõi. 2014. aasta Maidani värvilisele revolutsioonile osutades jätkas Ukraina president: "Sest, muuhulgas, Venemaa alustas seda sõda meie [Ukraina rahva] tahte ja valikute tõttu, milleks on minna otse Euroopasse. Sest me tunneme samammoodi ja jagame samu väärtuseid, mida kõik teised Euroopa riigid."
Ilma Venemaalt selle külmutatud varade ärastamiseta pole Euroopa Liidul, ega selle liiduvabariikidel Ukrainas sõja pidamiseks raha.
Ukraina on jätkuvalt üks Euroopa korrumpeerunumaid riike.
Toimetas Karol Kallas