“Vajame vabade rahvaste liidul põhinevat tugevat Euroopat, mis on valmis välja astuma meie ühiste huvide eest ning on võimeline ja tahabki kaitsta Euroopa piire,” sõnab Ungari suursaadik Kristóf Forrai intervjuus Objektiivi peatoimetajale Markus Järvile. 

Markus Järvi: Teie Ekstsellents, härra Kristóf Forrai, kas selgitaksite Eesti lugejale lähemalt, miks on tekkinud Viktor Orbáni juhitud Ungari valitsuse ning ülejäänud Euroopa Liidu liberaalselt meelestatud keskvõimu vahel praegused lahkhelid? Kus paikneb selle konflikti juur?

Kristóf Forrai: Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjon on jätnud endast läbi aegade kõige kehvema mulje, ta on nende aastatega põhjustanud Euroopa Liidule tohutu kahju. Brüssel ei ole migratsioonilainete ohjamisega toime tulnud. Paralleelselt sellega on tõusnud terrorioht Euroopas seninägematute kõrgusteni. 

Brüsseli bürokraatia tahab näha Euroopas lihtsalt teistsugust sisserändepoliitikat kui Ungari valitsus. Ungari valitsus – erinevalt Brüsselist – on küsinud ka oma valijatelt, mida nemad migratsiooni kohta arvavad. Inimesed on selgelt väljendanud, et nad soovivad Brüsselis muudatusi. Nad tahavad selliseid juhte, kes ei tegele enam migratsiooni organiseerimisega, vaid peatavad selle. Inimesed tahavad Euroopa institutsioonide etteotsa inimesi, kes austavad Euroopa rahvaid, kes tahavad kaitsta kristlikku kultuuri ja kelle jaoks Euroopa inimeste huvid on esmased.

Järvi: Eesti meedias võtavad paljud kommentaatorid ja poliitikud sõna Ungari teemal ning alati kordub nende sõnavõttudes kriitiliste punktidena “meediavabaduse mahasurumise” temaatika ning laiemalt sügav hool demokraatia tervise üle Ungaris. Pole harvad ka juhused, kus Ungarit nimetatakse varjamatu põlguse saatel autoritaarseks riigiks. Kuidas Te oma maa suursaadikuna kommenteerite neid laialt levinud süüdistusi? Kas Ungari on Teie hinnangul liikumas autoritaarsuse suunas?

Forrai: Väide, et pressivabadus oleks Ungaris piiratud, on täielikult vale. Lehtedes ilmub päevast päeva lugematul arvul artikleid ja reportaaže, mis kritiseerivad valitsust, kusjuures Ungari press on vabam kui mitmes Lääne-Euroopa riigis. Seda tõestab seik, et Ungaris ei saaks mõni valitsusele ebameeldiv uudis jääda mitmeks päevaks saladuseks, nagu oleme seda näinud mõnes meist läänepool asuvas riigis. 

Järvi: Milline on olukord Ungari meediaväljal? Kuidas see üldse välja näeb ning millised nägemused ja ideed seal domineerivad, kas liberaalsed või pigem konservatiivsed?

Forrai: Ungari press on väga mitmekesine: kes teleuudiseid vaatab, loeb trükitud või online-meedia uudiseid, leiab sealt igasuguseid, sealhulgas ka palju valitsuse suhtes kriitilisi arvamusi. Ungari kõige vaadatumad teleuudised on valitsuse suhtes kriitilise kanali, RTL Klub-i, uudistesaade, mida vaatab iga päev peaaegu miljon inimest. 

Järvi: Paar aastat tagasi andis Ungari valitsuse kõneisik Zoltán Kovács intervjuu Deutsche Welle ajakirjanikule Tim Sebastianile, samale mehele, kes käis Eestis küsitlemas ka Martin Helmet.

Pean tunnistama, et mul oli seda intervjuud väga raske vaadata. Ilmselt poleks isegi Nõukogude Liidu ajakirjanikud lubanud endale nii varjamatut poliitilist kallutatust ja avalikult agressiivset tonaalsust oma ideoloogiliste oponentide suhtes kui Tim Sebastian liberaalse Pravda esindajana seda teeb. Ajakirjaniku, vabandust, ideoloogilise komissari, korduvatest vahelesegamistest kõlas välja üks peamiseid süüdistusi Ungari aadressil: miks te võtate vastu miljardeid Euroopa Liidu toetusi, kui te pole valmis kuuletuma keskvõimu reeglitele? Kas Ungari siis ei teadnud, millisesse liitu ta astub, kõlas Sebastiani teine etteheide. Kuidas Teie vastaksite nendele etteheidetele?

Forrai: Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondidest saadud toetused ei kuulu heategevuse valdkonda, vaid see on Euroopa Liidu põhiseadusest tulenev lepingujärgne kohustus, mis soodustab liituvate riikide järelejõudmist varasematele liikmetele. Pikas perspektiivis aitab see kogu Euroopa Liidu ala arengule kaasa. Meie oleme neid toetusi juba ette kompenseerinud oma turu avamisega Lääne-Euroopa ettevõtetele, mis pääsesid sellega ligi 10-miljonilisele turule. Ei maksa unustada ka seda, mida Euroopa Liidu eelarve-, inimressursside- ja eelarvevolinik ise tunnistas, et igast eurost, mida Berliin Brüsselile maksab, ning Komisjon selle edasi Varssavisse, Budapesti või Vilniusesse saadab, voolab tellimuste näol koguni 70 senti tagasi Saksa tööstusele.

Järvi: Palju on räägitud Ungari ja Euroopa Liidu poliitilisest vastasseisust, ent tegelikult on ju tegu maailmavaatelise võitlusega. Tegu on liberaalsuse ja konservatiivsuse, globalistide ja patriootide, üha suureneva Brüsseli keskvõimu diktaadi ja rahvuslikku ning riiklikku suveräänsust väärtuslikuks pidavate jõudude vahelise võitlusega. Lõppkokkuvõttes on tegu tõelise Euroopa ja vale-Euroopa konfliktiga, mille südames tuksub kristliku kultuuri ja seda lammutava antikristliku revolutsiooni vaheline lepitamatu vastuolu. Siit vaadates tundub, et Ungari on Orbáni juhtimisel asetanud end selgelt ja teadlikult ühele poolele rindejoont. Kas te nõustute sellise hinnanguga, hr Forrai?

Forrai: Selle ideoloogilist rüüd kandva võitluse põhirõhk asetseb sellel, millises Euroopas me elada tahaksime ja millise Euroopa tahaksime jätta oma lastele pärandiks. Ühel pool seisavad selles võitluses tõesti rahvusriigid ning kristlikust kultuurist väljakasvanud kultuur ja väärtussüsteem. Enamus ungarlastest kuuluvad sellesse gruppi, sest selles tunnevad nad end koduselt ja selles näevad kindlustatuna nii enda heaolu kui ka oma rahva püsimajäämist.

Seevastu globalistid unistavad ilma piirideta maailmast, kus valitsevad piiriülesed liberaalsed ideed, kus Euroopa Ühendriikide sulatusahjus sünnib uus inimtüüp, kes on natsionalismi vastu juba immuunne, sest tal ehk polegi enam rahvust.

Meie vajame vabade rahvaste liidul põhinevat tugevat Euroopat, mis on valmis välja astuma meie ühiste huvide eest ning on võimeline ja tahabki kaitsta Euroopa piire. 

Järvi: Kui Te üritaksite kõige üldisemalt kokku võtta, mida Ungari üldse praegu teeb? Millise suuna on Ungari Viktor Orbáni juhtimisel võtnud?

Forrai: Praegu elame järjepanu kolmandas Orbáni valitsuse valimistsüklis. Esimene algas 2010. aastal, mil valitsus pidas oma ülesandeks 1990. aastal alustatud süsteemimuudatuse lõpule viimist, majanduslanguse peatamist ja uue majandusmudeli väljatöötamist. 2011. aastal vastu võetud uus konstitutsioon lõi vaimse raamistiku kristlikul alusel toimuvale riigivalitsemisele, mis eelistab multinatsionaalsete ettevõtete huvide teenimisele elanikkonna ja rahvusriigi huve.

2014. ja 2018. aastate vaheline periood on toonud endaga kaasa juba märkimisväärseid ühiskondlikke ja majanduslikke saavutusi. 2019. aasta esimeses kvartalis kasvas näiteks SKT 5,2% võrra, mis on viimase 15 aasta jooksul pretsedenditu. Praegu kättesaadavate andmete põhjal kasvas Euroopa Liidus Ungari majandus kõige võimsamalt ning sellega kuulub Ungari Euroopa Liidu kolme kõige dünaamilisemalt areneva riigi hulka. 

Järvi: Kuidas Teile meeldib Eestis?

Forrai: Ma tunnen end Eestis väga hästi. Varem olen ma teeninud Soomes, seal ma harjusin põhjala kliima ja pimedate sügispäevadega, mida kompenseerivad hiljem kuhjaga valged ööd. Ma harjun veel digivalitsemisega, mis välismaalase jaoks sisaldab üpriski palju uut. Meie koostöö Eesti riigiasutustega on väga hea, isegi sõbralik, milles kindlasti mängib oma osa ka teadlikkus meie keelesugulusest. Välisministeerium, teised ministeeriumid ning muud riigiasutused on hästi avatud, neid on lihtne kätte saada ja nad aitavad alati kui vaja. Hiljuti vastas näiteks välisminister ühe tunni jooksul mu e-mailis esitatud küsimusele, küll hästi lakooniliselt, aga paljudes riikides oleks seegi mõeldamatu.

Järvi: Ma olen alati mõelnud, millise näoga mõned Eesti poliitikud Teile otsa vaatavad, peale pinnapealseid ja asjatundmatuid märkusi Ungari aadressil, mida iga liberaal arvab olevat enesele kohustuslikuks suitsutuspanni vibutuseks keisri kuju ees, et omandada keskvõimu poolt väljastatud libellus, ametlik dokument, mis kinnitab, et ollakse “õigel” pool rindejoont. Millised suhted Teil on Eesti poliitiliste ringkondadega?

Eesti poliitikud on hästi pragmaatilised, nad ei otsi seda, milles meie arvamused lahku lähevad, vaid nad otsivad ühiseid huve. Oma vestluskaaslastelt ei ole ma saanud kunagi pealiskaudseid, kriitilisi märkusi. Ungariga seoses esitatakse palju huvitavaid küsimusi. Mul on hea meel siiraste vestluste üle, millest viimaste kuude jooksul on mul õnnestunud rohkesti osa saada.

Järvi: Kuhu Teie arvates Euroopa Liit liigub? Palju on räägitud selle lagunemisest. Kas Te peate neid prognoose tõenäolisteks?

Forrai: Euroopa on sattunud silmitsi tohutute probleemidega majanduse, demograafia ja looduskaitse alal. Adekvaatse vastuse neile suudab anda vaid tugev Euroopa Liit.

Ungari valitsus on arvamusel, et Euroopa Liit võib olla tugev vaid siis, kui koosneb tugevatest rahvusriikidest. Selleks on vaja säilitada Euroopa Nõukogu ülimuslikkus Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide määramises, seda et valitsuste juhtide ja riigipeade otsuseid ei saaks ükski teine Liidu asutus ümber teha, nagu see juhtus migratsioonikvootide asjus. 

Järvi: Kui pikalt suudab Ungari liberaalse ja globalistliku massiivi rünnakutele vastu seista? 

Forrai: Minu arust võitlus rahvusliku identiteeti pooldavate, kristlike juurte ja suveräänsuse hoidjate ning rahvusriikide tähtsust kahandavate ning migratsiooni toetavate poliitiliste jõudude vahel jätkub ka tulevikus. Ükskõik kui palju meid selle eest ka kritiseeritakse, oleme uhked oma kristlike juurte ja traditsioonide üle, mida me kavatseme ka tulevikus kaitsta. 

Järvi: Kas näete, et Eesti ja Ungari vahel võib pikemas perspektiivis tekkida maailmavaateline ühisosa ning me võiksime seista üheskoos tervemõistuslike põhimõtete ja tervikuna kristliku tsivilisatsiooni kaitsel? 

Forrai: Minu hinnangul on Eesti ja Ungari palju lähemal teineteisele, kui see välisvaatlejale esmapilgul paistab. Mõlema riigi valitsused on näiteks vastu massimigratsioonile, mõlemas riigis hinnatakse kõrgelt rahvuslikke väärtusi, mõlemale rahvale on omane ülimalt tugev armastus vabaduse järele ning mõlemas riigis peetakse tähtsaks rahvastikulanguse peatamist ja perekondade toetamist.

AITA OBJEKTIIVI MISSIOONIL JÄTKUDA!

Tee oma annetus kohe täna! Oluline on iga annetus, sõltumata summast!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Markus Järvi
Markus Järvi on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üks asutajatest ja juhatuse liige. Alates 2018. aasta novembrist on ta portaali Objektiiv peatoimetaja. Ta on lõpetanud Roomas Püha Risti Ülikooli filosoofia ja teoloogia erialal, on abielus ning kolme lapse isa.