USA demokraatide presidendikandidaatide kliimasabat õhutas hullumeelset hüsteeriat

Demokraatide presidendikandidaadid Joe Biden ja Kamala Harris vaidlemas CNNi eetris. Foto: Scanpix

Demokraadid lasid debatis “rihma lõdvaks” ja üks hullumeelne ennustus järgnes teisele. Normaalsete inimeste seas on aga levimas arvamus, et “keegi” on demokraadid Trumpi huvides ära ostnud. Pole lihtsalt võimalik, et inimesed vabatahtlikult sedavõrd elust irdunud ja nii hullumeelset juttu ajaksid. Karol Kallas annab ülevaate eelmise nädala kliimasabatist CNNi eetris. 

USA demokraatide presidendikandidaadid pidasid eelmise nädala kolmapäeva (4. septembri) õhtul maha seitsmetunnise kliimateemalise kõnekoosoleku. Räägiti, kuidas laiaks lüüa kuni sada triljonit dollarit ning kuidas saada lahti ülearustest inimestest.

Kuna sabati eestvedaja uudistekanal CNN pani sellele nimeks Kliimakriisi kõnekoosolek (Climate Crisis Town Hall), siis osalt juba sellega oli ürituse meelsus ette määratud. Demokraadid lasid “rihma lõdvaks” ja üks hullumeelne ennustaja Vanga stiilis ennustus järgnes teisele.

Peale selle, et iga natukenegi äkilisem ilmaolu on inimtekkeliste kliimamuutuste manifestatsiooniks, pole Beto O’Rourke’i sõnul paljud USA linnad kliima tõttu peatselt enam elamiskõlblikud. Beto lubas sellistes asulates elavad inimesed riigi toel ohutumatesse kohtadesse ümber asustada. 

USA rannikualadel elab ligikaudu kaks kolmandikku riigi ligi 330 miljonist elanikust. Suuremat osa neist küll üleujutused ei ähvarda, kuid ainuüksi New Orleans’is puudutab see ligi neljasada tuhandet inimest – kui Beto lubaduste mahust aimu anda. Küll aga ei arva nimetatud presidendikandidaadi üleujutustehirmu külvamisest suurt midagi Obamad, kes ostsid septembri alguses Massachusettsi osariigi Martha’s Vineyardi saarele mere äärde ligi viieteist miljoni dollariga 760 ruutmeetrise maja.

Pete Buttigieg arvab, et (inimtekkelised) kliimamuutused väljakutsena võrreldav Teise Maailmasõjaga.

Mitmed kommentaatorid, nagu näiteks Breitbarti vanemtoimetaja Joel Pollak, on taolise lähenemise kokku võtnud laadis, et tänane jauramine kliimamuutuste teemal on suuremas osas massihüsteeria ja reaalsusega pole sellel suurt midagi pistmist. Elik inimeste seas leviv eshatoloogiline kliimameelsus on pigem kollektiivne illusioon, nagu oleks meid ees ootamas hirmus kliimadüstoopia. 

Kuulajaskondki oli vastavalt meelestatud – nende küsimused lähtusid liigagi tihti eeldusest nagu oleks meid kohe-kohe ees ootamas suurem katastroof.

Kui “mõõduka” ja seni arvamusküsitlustes popima kandidaadi Joe Bideni käest saatejuht küsis, kas roheline uus kurss (Green New Deal; GND) – mis keelaks ära fossiilkütuste tarbimise, 99% autodest ja lennukitest ning lihasöömise – läheb liiga kaugele või on saavutamatu eesmärk, siis Biden vastas, et “tema arust mitte”. GND eesmärgid oleksid Obama aja asepresidendi arust igati teostatavad. 

Aspen Institute on rohelise uue kursi numbrid ka kokku löönud ja tõdenud, et järgmise kümne aasta jooksul läheks see USA maksumaksjale maksma 52 kuni 93 triljonit dollarit. Võrdluseks: USA sisemajanduse kogutoodangu mahuks hinnatakse 2019. aastal 21,3 triljonit dollarit ja maailma SKT on 86 triljoni dollari ümber. 

Kandidaat Elizabeth Warren, kelle arust peaks iga ameeriklane kahekümne aasta jooksul loobuma fossiilkütuste kasutamisest ja kogu riik tuumaelektrist, kuulutas, et maailma päästavad päikesepaneelid. 

Tänapäeval toodetakse rohelisel viisil USA energiatarbest 11% ja sellest omakorda on päikeseelektri osa ainult kaheksa protsenti, mida suuremas osas toetavad osariikide valitsused.

Eriti kuri oli Warren tuumaenergeetika peale, mis tänase päeva seisuga on üks – vaatamata Tšornobõli ja Fukushima õnnetustele – ohutumaid, puhtamaid ja küpsemaid elektritootmise tehnoloogiaid, mis ka reaalselt suudaks maailma elektrivajaduse ära rahuldada. Näiteks Saksamaa jaoks on roheliste rumala nõudmise peale tuumaenergiast loobumine olnud majandusliku katastroofi mõõtu ettevõtmine.

Kui vastikud vabariiklased ligi saja triljoni dollari ülla kulutamisega nõus ei ole, siis kandidaat Kamala Harrise arvates tuleks see kõik ära teha üle kongressi ja senati peade presidendi korraldustega (executive action).

Lisaks lubas Harris kasutada oma “prokuröriinstinkti” ja kõik – juhul kui need tema kliimaplaaniga kuidagi nõus ei peaks olema – suured gaasi- ning naftaettevõtted rattale tõmmata. Kamala Harris on viisteist aastat töötanud erinevates ja päris kõrgetes prokuröriametites.

Samuti on loodusesõprade üheks lemmikteemaks olnud pikka aega abort. Üks kuulajaskonna liige rääkis kandidaat Bernie Sandersile, et “inimkonna juurdekasvu kiirus on viimase viiekümne aastaga kahekordistunud ja meie planeet ei suuda seda ära toita.” Bernie oli küsijaga nõus ja lubas suurendada USA abordiabi arengumaadele. Tema arust peaks abort olema kättesaadav pereplaneerimise lahendus kõigile Aafrika ja Aasia naistele.

Kandidaat Andrew Yang arvas, et kliima huvides tuleks inimeste käest fossiilkütustega sõitvad autod vajadusel jõuga ära võtta.

Lisaks kirjeldas tehnoloogiaettevõtja Yang kuidas saastegaaside õhkupaiskumist saab vältida geoinseneriteaduse, kosmosepeeglite ja pilvekülviga. Jõgede ümberpööramine või hiigeltammide ehitamine – mis on seni teadaolevalt “parimad” geoinseneriteaduse näited – on ju alati hästi lõppenud.

Ühe debati mõistlikuma mõttena lubas Yang loobuda senisest sisemajanduse kogutoodangu arvutamise viisist ja asendada selle lahendusega, mis võtab arvesse ka keskkonnafaktoreid ning -kulusid.

Demokraatliku kliimasabati meelsus meenutas natsionaalsotsialistliku Saksamaa või sõjakommunismi ja Stalini aegse Venemaa autoritarismi aegu. Suurem osa välja pakutud lahendusi olid laadis, et kuna inimesed on lollid, siis tuleb riiki juhtida stiilis “keelan, käsen, poon ja lasen” ja seda sõna otseses mõttes. Ka viimase kahe mõttes, kui mõelda abortidele. Demokraadid kuulutasid, kuidas eelpoolviidatud riikide forsseeritud industrialiseerimise laadis tuleb terve majandussüsteem ümber korraldada ja kuidas seda on kõige parem teha totalitaarsete sunnimeetmetega.

Kuna USA demokraatide presidendikandidaatide debatid muutuvad üha enam äärmusprogressiivseks marutamiseks, siis normaalsete inimeste seas on levimas arvamus, et “keegi” on demokraadid Trumpi huvides ära ostnud. Pole lihtsalt võimalik, et inimesed vabatahtlikult nii elust irdunud ja nii hullumeelset juttu ajaksid. 

“Hullumeelsetel” ideedel pole õiges kohas häda midagi – et elu areneks, peabki “suurelt” mõtlema – aga demokraatide äärmusvasakpoolsus on täpselt sarnane ajaloost tuntud usumäratsemistega. Elik siis viidatud totalitaarsete riikide asjakorraldustega.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA