Mootorrattur Süürias maksab kauba eest Türgi liiridega. Foto: Scanpix

USA rakendab juba sel nädalal Süüriale hulga uusi sanktsioone, mida põhjendatakse vajadusega sundida president Assadi inimõigusi toetavaid reforme läbi viima. Analüütikute hinnangul mõjuvad sanktsioonid aga karmilt ka riigi kodanikele ja ei pruugi oodatud tulemuseni viia.

Kolmapäevast jõustuv nn “Caesari seadus” võtab sihikule ettevõtted, institutsioonid ja üksikisikud nii Süürias kui välismaal, kes teevad äri Assadi valitsusega, võimaldades neile kehtestada keelde ja sanktsioone, kirjutab Al-Jazeera.

Seadus sai oma nime Süüria ohvitseri pseudonüümi järgi, kes lekitas üle 50 000 foto Assadi poolt läbi viidud inimõiguste rikkumistest ja riigi vanglates toimunud piinamistest. Seadust toetasid mõlemad USA parteid ja see läks läbi mullu detsembris osana riigi kaitseeelarvest.

Seadus võtab muuhulgas sihikule Liibanoni rühmituse Hezbollah ning Süüria valitsuse partnerid Iraanis, Venemaal, Araabiamaades ning Euroopas. Sanktsioonide rikkujaid võivad tabada reisikeelud või isegi arreteerimised.

Viimati kehtestas Washington teatud Süüria institutsioonidele ja isikutele sanktsioonid pärast 2017. aastal toimunud väidetavaid sariinirünnakuid Khan Shaykhuni linnas.

Analüütik Rim Turkmani ütles väljaandele, et seniste sanktsioonide peamiseks eesmärgiks on olnud režiimi vahetus või selle käitumise muutmine, et Assadi valitsus tsiviilelanike vastu liigselt vägivalda ei tarvitaks. Kumbagi eesmärki pole aga Turkmani sõnul saavutatud.

Väljaandega rääkinud eksperdi Zaki Mehchy sõnul on aga sanktsioonid tabanud kõige karmimalt tavakodanikke. Samuti on need esile tõstnud sõjapealikud ja muud vahemehed, kes on võimelised läbi rahvusvaheliste illegaalsete sidemete sanktsioonidest mööda hiilima.

Analüütik Julien Barnes-Dacey tõdes aga, et riigi olukord on niigi raske. “Need uued meetmed lükkavad riigi üle ääre viisil, mis tõenäoliselt ei aita saavutada positiivset tulemust valitsuse järeleandmiste näol,” leidis ta. Samuti oli Barnes-Dacey seisukohal, et sanktsioonid ei mõjuta ka Venemaa positsiooni Damaskuse suunal.

Süürias möllab valuutakriis

Süüria nael on viimase paari kuuga kaotanud 70 protsenti oma väärtusest, tõstes esmatarbekaupade hinnad paljude süürlaste jaoks kättesaamatusse kõrgusesse. Nii on esinenud proteste ka muidu valitsusele lojaalsetes piirkondades. Samas on tänavatele tulnud ka Assadi toetajad.

Probleeme süvendab see, et ka naaberriigi Liibanoni liir on tugevas inflatsioonis ning riigis on puhkenud majanduskriis ning tänavaprotestid. Süüria on aga Liibanoni pangandussüsteemist tugevas sõltuvuses, kuna saab selle kaudu ligipääsu USA dollaritele ning rahvusvahelisele finantssüsteemile. Süüria probleemid võivad tihedate suhete tõttu omakorda Liibanoni mõjutada.

Toimetas Jaanus Vogelberg