Apple'i logo

Käes on 2020. aasta ja Ameerika Ühendriikide äriilma järelvalveorgan SEC kiitis heaks töötajate tagakiusamise ning vallandamise nende maailmavaate alusel, kirjutab väljaande The Federalist kolumnist Justin Danhof.

Sellist sõnumit lugedes võib jääda mulje, et tegemist on 20. sajandist pärit McCarthyismiga (kommunistide jahtimine 1940.–1950. aastatel), 17. sajandi nõiaprotsessidega või mõne George Orwelli raamatuga, kuid kahjuks see ei ole nii. Tegemist on 2020. aastaga ja [USA] ametiasutused on sama tagurlikud kui Barack Obama ajal.

Mõne kuu eest esitas mittetulundusühendus Free Enterprise Project maailma suurimale tehnoloogiaettevõttele Apple aktsionäride poolse palve, millega sooviti kohandada Silicon Valley’is üldkehtivat võrdsete võimaluste tööpoliitikat ettevõttes ka maailmavaate kohta. Esitajate arust, kes on ka ise Apple’i aktsionärid, oli tegemist lihtsa nõudmisega.

Apple – nagu teeb enamus Ameerika Ühendriikide korporatsioone – kaitseb oma töötajaid rassilise, soolise ja seksuaalse sättumusega seotud diskrimineerimise eest. Mõned ettevõtted, nagu Coca-Cola ja Walmart kaitsevad ka maailmavaatelist mitmekesisust, kirjutades selgelt ette, et töötajate poliitilised eelistused on nende eraasi. Aga Apple’is on teisiti. Soovile, et Apple tunnistaks ja kaitseks erinevad poliitilisi vaateid, astusid ettevõtte juristid jõuliselt vastu.

Kui tuua näiteks paremate poliitiliste eelistustega James Damore ja Kevin Cernekee Google’ist, Brendan Eich Mozillast ja Palmer Luckey Facebookist, kes kõik on konservatiivsete tõekspidamiste pärast töölt lahti saanud, siis on konservatiividel Räniorus kõik põhjused oma töökoha pärast mures olla. Hulk märke näitab, et konservatiivid on põlu all Apple’iski.

iPhone’i tootja lükkas 2019. aastal tagasi ka aktsionäride ettepaneku, et ettevõte kohendaks oma nõukogu ideoloogilist jaotust. Apple nõukogu koosneb progressiivse maailmavaatega inimestest nagu endine asepresident Al Gore ja 2019. aastal istus seal ka Disney’i tegevjuht Bob Iger. Toona hääletati nõukogu poolt aktsionäride ettepanek maha ja ettevõtte nõukogu on tänaseni vasakpoolsete klubi.

Apple’i tegevjuht Tim Cook on äärmusvasakpoolsete poliitikute suurtoetaja ja kasutab oma mõju homoteemade edendamiseks. Apple rahastab kristlusevastaseid “inimõiguslasi” nagu näiteks Human Rights Campaign. Cook on varasemalt vihaselt sõdinud usuvabaduse seaduste vastu.

Eriti silmatorkav on Cooki rahaline toetus ja kiitus ühele USA kõige ebaõiglasemale ja rassistlikumale organisatsioonile Southern Poverty Law Centre. SPLC liigitab kõik kristlased näiteks koos Klu Klux Klaniga “vihagrupeeringuteks”. Cook on nimetatud jõugule annetanud miljon dollarit. Säherdune ettevõtte juhi konkreetne maailmavaade paneb töötajad, kes päris sama moodi ei mõtle, oma tõekspidamisi varjama.

Kui Apple’i aktsionärid olid nõukogule esitanud ettepaneku, et ettevõte ei tohiks oma töötajaid maailmavaate alusel diskrimineerida, siis palusid selle juristid järelvalveorganilt Väärtpaberite ja Börsitehingute Komisjon (Securities and Exchange Commission; SEC) jätta Apple’ile õigus palgata töötajaid nende ideoloogilise maailmavaate järele.

SEC-i juristid nõustusid Apple’i palvega ja aktsionäride soov lükati tagasi. Keelduti isegi apellatsiooni ärakuulamisest. Kui selline otsus näeb välja ebaõiglane, siis selle taga on veelgi õelamad motiivid.

2019. aastal esitas äärmusvasakpoolne varahaldusettevõte Walden Asset Management Corvel Corporation’i vastu nõudmise, et nimetatud ettevõte kirjutaks oma töötajate võrdse kohtlemise reeglitesse ka “seksuaalse orientatsiooni” ja “sooidentiteedi”. Kui Corvell soovis sellisest nõudmisest pääseda, siis SEC otsustas Waldeni kasuks.

Apple’ile esitatud konservatiivide võrdse kohtlemise soov oli kirjutatud täpselt samas sõnastuses, nagu oma nõudmised esitas Walden. Seksuaalse orientatsiooni ja sooidentiteedi asemele oli kirjutatud ainult maailmanägemus.

SEC-i otsustest võib järeldada, et objektiivseid kriteeriumeid ei arvestata tänaseni ja äri-Ameerika valvekoera jaoks on olulised ainult subjektiivsed ning äärmusvasakpoolsed lahendused.

Free Enterprise Project loodab, et Ameerika Ühendriikide Kongress paneb tähele kui ideoloogiliselt kallutatud on SEC-i otsused ja kuidas äri-Ameerika on jätkuvalt marssimas vasakule.

Tõlkis Karol Kallas