Viroloogid, epidemoloogid ja farmakoloogid võivad olla pandeemia osas erinevatel seisukohtadel, kuid ühes punktis on neil üsna üksmeelne arvamus – tuleb korraldada sõltumatu kontroll uuringutele, mille alusel anti mRNA vaktsiinidele kasutusluba.
Teadusringkondades on juba pikemat aega olnud kahtlus, et mRNA vaktsiinide tootjate esitatud andmed ei ole tõesed. Pfizer/Biontech ja Moderna keelduvad siiani andmete kontrollimise võimaldamisest. Ka Saksa alalise vaktsineerimiskomisjoni liige on tootjate suhtes kriitiline, vahendab Die Welt.
Probleemi idu seisneb selles, et tootjad pole siiani avalikustanud primaarandmeid, mis on teadusliku hinnangu andmiseks otsustavad. Neil põhinevad ka kõik kasutuselevõtu uuringute otsused. Paraku tootjad neid andmeid avaldanud ei ole ja keelduvad ka praegu avaldamast. Ainsad primaarandmete tõlgendused pärinevalt neilt endilt.
USA farmaatsiaprofessor ja teadusajakirja "British Medical Journal" vanemtoimetaja Peter Doshi on seniste avalikustatud uuringute põhjal teinud analüüsi. Doshi ja tema meeskond tuvastasid märkimisväärselt suurema arvu raskeid kõrvalmõjusid kui ametlikes publikatsioonides on mainitud. Kõige levinumad rasked kõrvalmõjud on südamekahjustused, tromboosid ja teised vereringe häired. See kõik selgitati välja vaid seniste uuringute analüüsimisel, mitte toetudes veel määravamatele primaarandmetele.
Saksamaal on vaktsiinide kõrvalmõjude andmete eest vastutav Paul-Ehrlich-Instituut tunnistanud, et andmeid peaks paremini analüüsima. Samuti on paljud perearstid tunnistanud, et nad sageli koroonavaktsiini võimalikest kõrvalmõjudest teada ei anna, kuna see võtab iga patsiendi puhul 20-30 minutit aega ja seda haigekassa poolt ei hüvitata. Järelikult on võimalik, et kõrvalmõjude arv on oluliselt suurem.
Tootjate salatsemine on muidu tagasihoidlikus teadusmaailmas tekitanud tõsise rahutuse. Tuntud Charité haigla immunoloog Andreas Radbruch lausub, et see on üks teaduse põhielemente, et saaks andmeid kriitiliselt hinnata. "Hoides andmeid luku taga või takistades neile ligipääsu tekitab kahtluse, et vaktsiinid ei ole nii turvalised, nagu meile on kinnitatud. Vähemalt erialaspetsialistidele peaks ligipääs primaarandmetele olema võimalik." Ta selgitab, et ametiasutused on kohustatud neid andmeid välja nõudma ja tootja on kohustatud neid andmeid väljastama.
Ei USA ravimiamet FDA ega Euroopa Liidu ravimiagentuur EMA ei saa aidata primaarandmete osas, sest ka neil pole neid. Die Welt'i järelepärimisele vastas EMA, et ta on kõik kliinilised uuringud avalikustanud, mille alusel kasutusload anti. Ka kõrvalmõjude jaoks on eraldi internetileht. Kuid EMA väldib primaarandmete teemat, kliinilised uuringud ei anna kõikidele küsimustele vastuseid. Biontech viitab järelepärimisel EMA kodulehele ja andis teada, et andmeid ei väljastata isiklike ja patsiendiandmete kaitse tõttu.
Andmete varjamine tootjate poolt on pidev praktika. Alles pärast pikka juriidilist lahingut õnnestus Doshil saada ravimitootjalt Roche kätte gripiravimit Tamiflu puudutavad andmed ja selgus, et Tamiflul on palju väiksem terapeutiline mõju võrreldes sellega, mida tootja teatas, ja oluliselt rohkem arvestatavaid kõrvalmõjusid.
Viroloog Alexander Kekulé, kes on ise kliinilisi uuringuid juhtinud, on seisukohal, et primaarandmed on avalik hüve. "Mitte miski ei õigusta seda, et tootjad ei väljasta andmeid. Eksootilise vaktsiini puhul, mida ainult harva süstitakse, võiks ju sellest natuke mööda vaadata. Kuid täiesti välistatud peaks see olema massvaktsineerimise korral, mida mRNA vaktsiinidega tehakse."
Ka epidemioloog Klaus Stöhr on seisukohal, et primaarandmete väljanõudmine peab olema riigi ülesanne, samuti kontroll uuringute üle.
Saksa alalise vaktsineerimiskomisjoni liige Jörg Meerpohl sõnas meediaportaalile, et riigil peab olema vaba "ligipääs kõikide uuringute kõikidele relevantsetele andmetele." Ainult siis saab olla kindel, et vaktsiini kasutusele võtmine põhineb tõenditel ja vastab teaduslikule hinnangule. Ka Saksa valitsuse COVID-19 ekspertide nõukogu liige Leif Erik Sander sõnas Twitteris, et "Andmed peavad olema laual."
Toimetas René Allik