Objektiivi saatesarja “Välgatused” seekordses saates tuleb juttu kindlustusest kui algupäraselt ühistulise olemusega sotsiaalsest teenusest, millest on tänapäeval kujunenud kasumlik äri. Juttu tuleb kindustuse aluspõhimõtetest ning tänase Eesti kindlustusturu olukorrast. Samuti räägitakse lähemalt võlgnikumentaliteedist, mille tagajärjel langevad paljud Eesti inimesed intressi- ja laenuorjuse kaudu vaesusesse. Stuudios on Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi ja Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liige Märt Riiner. Vestlust juhib Indrek Petersoo.

“Kindlustus peaks olema sotsiaalne teenus – kellegi õnnetuse pealt kasu lõikamine ei ole eetiliselt õige. Kindlustus peakski olema eetiline teenus, mille kaudu aidatakse õnnetusse sattunud inimest kas kogukondlikult või muul moel, kuid see ei tohiks olla kellegi rikastumise allikaks,” rääkis Riiner.

“Eesti kindlustuse turg on võrreldav panganduse turuga, kus võõrpangad viivad suure osa oma kasumist riigist välja – neil on selle jaoks erinevad skeemid vältimaks Eesti riigile maksude tasumist. Paraku on teine valdkond, kus suured kasumid viiakse Eestist välja, just kindlustusturg. Eestis tegutsevatest kindlustusseltsidest on üle 90% väliskapitali käes,” selgitas saatekülaline.

“Taasiseseisvunud Eestis oli algselt võimalik luua kindlustusühistuid. Paraku kadus “lobistamise” või mõjutamise teel järsku seadusandlusest selline mõiste kui “kindlustusühistu”. Uurisime omal ajal miks niimoodi juhtus ega saanud ühtki adekvaatset vastust. Sellest lähtuvalt sai kuni 2018. aastani asutada kindlustusseltse ainult aktsialseltsidena. Seejärel käis grupp entusiaste Riigikogu fraktsioonidega tööd tegemasja asju selgitamas ja selle tulemusel õnnestus see sõna taas seadustesse sisse viia. Hetkel Eestis ühtegi kindlustusühistut ei tegutse, ehkki üks on moodustamisel,” lisas Riiner.

Saatesari “Välgatused” keskendub peamiselt olulistele mittepäevakajalistele teemadele, mis Eesti inimesi ja nende argielu paratamatult mõjutavad.

Vaadake lisa saatest!